-ajaloost

AVALEHELE

RAAMATUKOGUDE SELTSIDEST RAAMATUKOGUNI

Ülevaates on kasutatud Sergei Seelandi raamatut “Pärnu-Jaagupi kihelkonna raamatukogude ajaloost”

Suigu – Are Rahvaraamatukogu Selts

Seltsi eelkäija, Suigu- Are lugemisring asutati 1917. aastal ja selle tegevuskohaks oli Suigu koolimaja, mida tunti ka Tabria ehk Kõresoo koolimaja nime all. Mainitud hoone hävis tulekahjus 1960. aastal. Seltsi üheks asutajaks ja esimeheks oli Hans Siitam (1884-1950), kes peale selle juhatas ka kohalikku sega- ja lastekoori. Suigu-Are lugemisringil oli ka oma raamatukogu. Raamatukoguhoidjaks oli algul õpetaja Juhan Klein (Aul)aul-juhan_s-jpg, kes lugejatele raamatuid laenutas. Laenutamine toimus nii, et valvur laskis laenutaja raamatukogu ruumi, sealt võttis too ise, mida soovis ning pidi selleks seatud kaustikusse sisse kirjutama, mida ta tõi ja mida ta tagasi viis ning kuupäeva. Hiljem oli siin palju aastaid raamatukoguhoidjaks Johannes Tilk.

Raha raamatute ostmiseks saadi kooliõpetajate organiseeritud pidude sissetulekutest. Sellest teatab ajaleht “Waba Maa” oma 1922. aasta jaanuarinumbris järgmist: “Tabria koolimajas panid kohalised õpetajad esimesel jõulupühal pidu toime. Puhas sissetulek oli määratud Suigu-Are lugemisringi täiendamise heaks”.

Pärast Eesti iseseisvumist tuli endised seltsid uuesti registreerida. Registreerida tuli ka siinne lugemisring. Are-Suigu Rahvaraamatukogu nime all kanti selts seltside ja ühisuste registrisse 7. aprillil 1921. aastal.

Are Rahvaraamatukogu Selts

Are Rahvaraamatukogu Selts on kunagise Are-Suigu Rahvaraamatukogu Seltsi (1917-1921)üks kahest järeltulijast. Pärast seda, kui Are valla Suigu osa Are vallast 1920. aastal lahutati ja iseseisvaks vallaks kuulutati, lõhenes ka Are-Suigu Rahvaraamatukogu Selts kaheks ning moodustus kaks iseseisvat seltsi: Suigu Rahvaraamatukogu Selts (1921) ja Are Rahvaraamatukogu Selts (1922). Vara jagamisega kulus aega aga üle poole aasta. (Ametlik likvideerimine ja vara jagamine seltside vahel toimus alles 5. veebruaril 1923. aastal). Ares koostati uue seltsi asutamiseks põhikiri, mille registreerimise asjaajajaks valiti M. Madisson. Are rahvaraamatukogu Selts kanti ühisuste registrisse 17. märtsil 1922. aastal. Esimesteks iseseisva seltsi juhatuse liikmeteks valiti härrad M. Madisson, A. Tugedam, A. Lillemann, E. Abels ja neiu M. Jurikson. Revisjoni komisjoni: A. Luster ja J. Roosmann.

Seltsi esialgseks põhiülesandeks oli raamatute soetamine ja laenutamine. Kuna aga raamatute soetamiseks oli raha vaja, tuli selle saamiseks hakata pidusid ja korjandusi korraldama nagu tol ajal kombeks. Raha kogumisega alustati juba siis, kui selts veel registreerimata oli. Näiteks saadi 1921. aastal esimesel jõulupühal Päriveres korraldatud peoõhtust ligi 6000 marka puhaskasu, mis kõik läks raamatute soetamiseks. Mainitud peo kordaminekust saadi indu ja 1922. aastal korraldati järgmine peoõhtu, mille puhaskasu eest saadi juurde muretseda veel 30 raamatut. Nii olid raamatud raamatukogu jaoks peagi olemas. Mõned raamatud saadi ka korjanduse teel. Raamatute paigutamiseks muretseti veel kapp ja raamatukogu võis oma tegevust alustada.

Esialgseks raamatukogu asukohaks oli Tallinn-Pärnu maantee ääres asunud Pööraverevana-liiva-korts-1963 mõisale kuulunud Liiva kõrts, kus tol ajal asus ka vallamaja. Hiljem, kui valmis Are Seltside Liidu maja, eraldati selles raamatukogule tuba ning raamatukogu kolis sinna üle. Laenutamine toimus algaastatel pühapäeviti. Raamatute laenutajaks ehk raamatukoguhoidjaks oli esialgu Jaan Laur (Parisselja k. Männiku talust) ning tema järel Erich Illermann.

Seltsi esimehe Madis Aaspere aktiivsel tegevusel korraldati hulgaliselt pidusid, mille sissetulekutega pandi tugev alus siinse seltsi raamatukogule.Seltsi juhatuse aktiivseteks liikmeteks on olnud veel Jakob Tammemäe, Aleksander Marguste ning Anna Urmas (Kuusner). Seltsi peakoosolekul 1. mail 1933. aastal tõstis 1928. aastast raamatukoguhoidjaks ja seltsi esimeheks olnud Madis Asberg üles seltsi nime muutmise küsimuse. See kiideti heaks ja otsustati selts uue nime all registreerida, kuna tegevus oli võrreldes esialgsega tunduvalt laienenud. Peale raamatute soetamise ja laenutamise tegeldi nüüd ka muusika, laulu ja näitemänguga. Seepärast oli vaja ka seltsile sobivam nimi leida.

Are Hariduse Seltsi nime all

Põhikirja muutmise taotlus rahuldati ning 22. veebruaril 1934. aastal alustas selts tegevust juba Are Hariduse Seltsi nime all. Tol ajal oli siinse valla 17 seltsi ja ühingu hulgas hariduse selts oma mitmekümne osakonnaga Are suurimaks ja teovõimelisemaks koondiseks. Seltsi raamatukogus oli 1935. aastate algul 1001 köidet, mille hulgas leidus ka 373 teaduslikku raamatut. Lugemistuppa oli tellitud 10 ajalehte ja 1 ajakiri. Seltsi korraldatud loengutel käis keskmiselt 70 kuulajat. Tegutsesid näitering, laulukoor, maatulundusklubi ja spordiring.

1935-nda aasta lõpuks oli Are vallamaja juures asuv seltsi raamatukogu täienenud juba 2000 köiteliseks. See oli avatud igal pühapäeval kell 10.00-12.00. Veel 1940. aastal are-uhisuste-majatäiendati seltsi avalikku raamatukogu 51 köite võrra, mis läks seltsile maksma 170 krooni. Ka sai raamatukogu samal aastal juurde uue raamatukapi. Seega oli raamatukogul nüüd 4 kappi, kuhu mahtusid kõik raamatud. Seltsi tegevust juhtis Madis Aaspere. Okupatsioonisuvi 1941. aastal ja sellele järgnenud sõjasündmused lõpetasid siinse seltsi tegevuse, nagu mujalgi. Ka hoone, kus paiknes enne sõda raamatukogu, hävis 1944. aastal. Mainitud hoone oli ehitatud Are seltside poolt ühiselt ja kandis nimetust “Are seltsidemaja”. Kuna vald oli hoone ehitamisel osanik, siis asus siin kuni hoone hävimiseni ka Are vallamaja, mis koos raamatukoguga maja valmimisel Liiva kõrtsist siia üle kolis.

Are haruraamatukogu nime all

Are raamatukogu tegevuspiirkonnaks määrati peale sõda Are, Eavere, Elbu, Niidu, are-kool-1929Mõnuvere, Parisselja ja Pärivere küla. pärast seda, kui hoone, kus raamatukogu enne sõda asus, 1944. aasta lahingukäigus hävis, oli Are piirkond mõne aasta ilma raamatukoguta. Siis saadi Are koolimajast üks klassiruum, kuhu paigutati raamatukogu ning 1946. aastal võidi uuesti Are haruraamatukoguna tegevust alustada. Koolimajas töötas raamatukogu kuni 1951. aastani. siis toodi raamatukogu üle Niidu külla, Are külanõukogu juurde, kus raamatukogu sai oma käsutusse kaks ruumi.kula

Ühes ruumis oli raamatufond ja teine oli kasutusel lugemistoana. Kuna raamatukogu oli nüüd koolimajast kaugemal, siis organiseeriti 1966. aastal Are 8-kl. kooli juurde laenutuspunkt.

Esimeseks pärastsõjaaegseks raamatukogu juhatajaks Ares oli Olga Arust. Esialgselt oli avatud raamatukogu Are valla TSN TK alluvuses. Are valla istungil 1947. aastal leiti, et Are raamatukogul on raamatuid vähe ning neid tuleb Suigu ja Lepplaane raamatukogudest, kus fond suurem, juurde laenata. Seoses Pärnu-Jaagupi Rajooni ja selle kultuuriosakonna moodustamisega, jäi Are raamatukogu 1950. aastast rajoonis asuva keskraamatukogu alluvusse ning kandis nagu varemgi nimetust  Are haruraamatukogu. Pärast Pärnu-Jaagupi Rajooni likvideerimist 1959. aastal, kadus ka selle kultuuriosakond ja keskraamatukogu staatus ning Are raamatukogu allutati Are külanõukogule. 1974. aastal anti raamatukogu Pärnu Rajooni Keskraamatukogu alluvusse. Praegu on raamatukogu omanikuks Are vald.

1980. aastal sai raamatukogu omale uued ruumid vastvalminud uues Pärivere sovhoosi keskusehoones, mille arhitekt on E. Väärtnõu. Aasta lõpus toimus kolimine ja 1981. aastal alustas raamatukogu img_0371juba tööd uues asukohas. Uus asukoht oli raamatukogule soodne, kuna peamine elanikkond oli koondunud siia. Soodsa asukoha tõttu paranesid ka tunduvalt töötulemused, mille eest tunnistati raamatukogu Pärnu rajooni 1984. aasta sotsialistliku võistluse võitjaks II grupi raamatukogude hulgas. Raamatukogule anti aukiri ja vimpel.

Raamatukogu taasiseseisvunud Eestis

Vallakeskuse hoones kolis raamatukogu korduvalt ühest ruumist teise. Praegustesse ruumidesse kolimise aastaks oli 1996. Remondile kulus 20000 krooni. Aastatuhande vahetusel jõudis Aresse ka infotehnoloogia areng ja 2000. aastal sai raamatukogu arvuti ja printeri. Raamatukogu ruumide kaasajastamine ja laienemine sai teoks 2005. aastal, renoveerimiseks kulutati 149000 krooni. Hetkel asub raamatukogus ka internetipunkt, kus on kasutamiseks 4 arvutit. Samuti toimib korralik WiFi ühendus.

img_0907.jpg

Raamatukogus on töötanud juhatajatena:

  • Olga Arust   15.05.1946-25.08.1950
  • Liine Mullaste 01.09.1950-01.08.1951
  • Karl Reilant 01.08.1951-05.10.1953
  • Leili Kägu 13.11.1953-24.02.1955
  • Helju Vihast 24.02.1955-01.05.1955
  • Saima Peks 01.05.1955-15.03.1957
  • Maire Eedra 15.03.1957-06.12.1957
  • Liine Pavelson (Mullaste) 06.12.1958-01.02.1959
  • Helga Lindsalu 18.09.1959-15.12.1961
  • Asta Niinepuu 15.12.1961-01.06.1965
  • Reet Ojamägi 09.11.1965-11.12.1966
  • Renate Hiiemäe 13.10.1966-15.11.1971
  • Luule Kontson 10.11.1971-01.07.1991
  • Erika Lend 01.07.1991-07.03.1994
  • Malle Pajo 11.03.1994. aastast alates
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: