MAI 2012
Proua O imekspanemised
Aino Perviku juubelitoeose keskmes on inimene ning tema kulgemine ajas. Raamatus on mõistmist ja hämmingut, selgust ja olude muudatustest tingitud selgusetust ning naiseliku ja meheliku elukogemuse piire ületavat elutarkust.
Näide tekstist :
Tasane maa oli see, mida mööda proua O imestades sammus.
Vahepeal oli olnud ka sellist aega, millal sammumine oli enesestmõistetav. Millal ta ei märganudki, et sammub. Kogu tähelepanu oli ümbrusel, tegevustel, kõrvalsammujatel. Õieti oli nii olnud päris algusest peale.
Kuid see aeg sai läbi. Proua O imestas üha enam ja enam. Ta imestas, et ta üha on, et ta üha märkab ja mäletab.
Mesilased
Kuum suvi Setumaal
Liblika lein
„Liblika lein” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Neetud
Silmapiir
Nelikümmend aastat hiljem, kõndides mööda tänapäevase Pariisi tänavaid, kerkivad Bosmansi mällu pildid sündmustest ja inimestest, kellega elu teda toona kokku viis. Nüüd, vana mehena, tajub ta, et ei ole ikka veel suutnud Margareti lahkumisest üle saada. Kild killu haaval hakkab ta kokku panema rada, mida mööda jõuda armastatuni.
Surm lumes
Eksitus
Agatha Raisin ja pottilöödud aednik
APRILL 2012
Minu Supilinn
See raamat on eestistunud soomlase Mika ülevaade Tartu Supilinnast ja sealt leitud sõpradest, ka Tartu vaimust, kes elavat Mehis Heinsaare koridoris. Veel on see raamat ühe poisi meheks kasvamisest ja poisitempudest, mis sellele teele jäid. Kas oma hinges on lastekrimkade autor Mika Keränen nüüd suureks ja keskealiseks saanud või mitte, see jääb lugeja otsustada.
Vihmasaatjad
Lõpupidu
Autor: Heli Künnapas
Kui Raili oma viimase gümnaasiumiaasta esimesel septembril haigutamiseni tuttaval Oodvere tänaval kooli poole sammub, ei oska ta aimatagi, kui huvitavaks tema elu peagi muutub. Kolkakooli on siginenud kaks uut abiturienti – tõmmu seltskondlik Marcus ja heledapäine veidi eraklik Roomet. Värske veri tuttavate poiste seas tekitab kohalike piigade hulgas üksjagu piidlevaid pilke ja konkurentsi, Marcusel aga on selge huvi just Raili vastu. Ja äkki muutuvad Raili elus kooli ja korvpallitrenni asemel tähtsaks hoopis teised asjad. Ta on armunud ja õnnelikum kui eales varem. Kuid peagi näitab end medali teine, märksa tumedam pool. Selgub, et Marcust ja Roometit seob minevik, mille nad tahaksid meelsamini olematuks teha … Railil tuleb selle kooliaasta jooksul selgusele jõuda väga tähtsates küsimustes. Mille põhjal otsustada, keda võib usaldada? Kas armastus on miski, mis jalust niidab, või kasvab see vähehaaval? Kui kaua läheb aega, enne kui inimest tõeliselt tundma õpid?
Eesti õied ristpistes
Aednik
Jutlustaja
Lillede keel
Viktoriaanlikku lillede keelt kasutati romantiliste tunnete edasiandmiseks: kuslapuuõied tähendasid pühendumust, astrid kannatlikkust ja punased roosid armastust. Aga Victoria Jonesi lilled kõnelevad leinast, usaldamatusest ja üksindusest. Ta ei suuda kedagi endale lähedale lasta ja peab ümbritseva maailmaga sidet vaid läbi lillede ning nende tähenduste.
Victorial pole kusagile minna ja ta magab linnapargis, kuhu istutab väikese lilleaia. Peagi avastab kohalik lilleseadja ta ande ning Victoria mõistab, et suudab välja valitud lillede abil aidata ka teisi. Aga kohanud lilleturul müstilist lillemüüjat, küsib ta endalt, mis on olnud ta elust puudu, ning seistes silmitsi piinava saladusega minevikust, peab ta otsustama, kas teistkordne võimalus õnnelikuks saada on väärt riski.
Vanessa Diffenbaugh sai „Lillede keele“ kirjutamiseks inspiratsiooni oma kasuemaks olemise kogemusest. Tal on kolm last ja ta elab oma perega Cambridge’is Massachusettsi osariigis. „Lillede keel“ on tema debüütromaan.
Surnud ei saa rahu
Ilusad
Erilised
Huntide sõda. Moira triloogia II raamat
Henri Lœvenbruck on sündinud 1972. aastal Pariisis. Lisaks kirjanikutööle on ta olnud ka kultuuriajakirja peatoimetaja. Nüüdseks on ta aga pühendunud romaanide ja filmistsenaariumide kirjutamisele. Eesti keeles on ilmunud kaks tema põnevusromaani – „Koperniku sündroom“ ja „Sajandite testament“. Moira-triloogiat on saatnud rahvusvaheline menu nii laste kui täiskasvanute seas. Sellele saagale kirjutas Lœvenbruck järje „Gallica“, mis ta imedemaailma veelgi rikastab.
Emahundi öö
Üks sõda, kaks osapoolt, kolm ettekuulutust.
Kas vabaduse nimel võib kõik ohvriks tuua?
Henri Lœvenbruck on sündinud 1972. aastal Pariisis. Lisaks kirjanikutööle on ta olnud ka kultuuriajakirja peatoimetaja. Nüüdseks on ta aga pühendunud romaanide ja filmistsenaariumide kirjutamisele. Eesti keeles on ilmunud kaks tema põnevusromaani – „Koperniku sündroom“ ja „Sajandite testament“. Moira-triloogiat on saatnud rahvusvaheline menu nii laste kui täiskasvanute seas. Sellele saagale kirjutas Lœvenbruck järje „Gallica“, mis ta imedemaailma veelgi rikastab.
Salamängud
James Patterson on ameerika põnevuskirjanik, kelle teosed on juba pikemat aega ingliskeelses maailmas raamatukogude laenutusnimekirjade eesotsas. Patterson töötas enne elukutseliseks kirjanikuks hakkamist reklaamiäris ning on võitnud oma põnevusromaanidega ohtralt auhindu. Võib öelda, et ta on suurepärane jutuvestja ja oskab välja mõelda süžeed, mis haaravad lugeja kergesti kaasa.
MÄRTS 2012
Palveränd
Minu Sitsiilia
Sitsiilia võlub oma värvide, lõhnade ja maitsetega. Sitsiilia hirmutab oma maffiajuttude, suure tööpuuduse ja kohatise minnalaskmisega. Kui aga panna siinne hea ja halb kaalukausile, siis head on kindlasti tunduvalt rohkem.Ja kui päike särab, meri sillerdab ning kusagilt pisikesest pagaripoest kannab soe tuul sinuni äsja küpsetatud saia magusat lõhna, siis tundub, et kõik halb kaoks nagu hoopiski…
Sitsiilia ja selle pealinn Palermo oma muretu elurütmi ja südamlike inimestega võlusid mind nii, et jäingi siia. Minust ei saa kunagi päris sitsiillast, küll aga on kohalikud mõjutused teinud minust parema ja rõõmsameelsema inimese.
Mae Merusk
Eelijapäev
Nahka kriipivad nädalad
Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib. Nende mõttemaailm, sõbrad ja tulevikusihid on liiga erinevad selleks, et kohtumine oleks võinud aset leida juhuse abita. Kui pealinnast suveks Tartusse põgenenud tüdruk satub silmitsi probleemidega, mida ta poleks osanud uneski ette näha, püüab ootamatult tema ellu ilmunud poiss teda eneselegi üllatuseks abistada. Paari nädala jooksul toimuvad sündmused muudavad nende mõlema väärtushinnanguid ja tulevikku. See on lugu elus oma kohta otsivatest noortest, muutumisest ja sellest, kuidas soovil teistest erineda ja vanematele vastanduda võivad olla traagilised tagajärjed. „Nahka kriipivad nädalad” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha.
Oksa Pollock. Viimane lootus
„Oksa Pollock” on noortemenuk, mis ilmus esmakordselt 2010. aastal Prantsusmaal. Raamatut on tõlgitud 25 keelde. „Oksa Pollocki” edu võib võrrelda „Harry Potteri” tähelennuga. Raamatust on „Videviku saaga“ tootjate käe all valmimas film, mis jõuab ekraanile 2013. aastal. Sarja esimeses raamatus „Viimane lootus” hakkavad Prantsusmaalt Inglismaale kolinud Oksaga juhtuma imelikud asjad – näiteks süttib tema mõtte jõul kirjutuslaud põlema, kolimiskastide sisu paiskub laiali ning samal öösel tekib tüdruku kõhule kummaline märk. Pärast neid sündmusi pole Oksa elu enam endine. Küsimus on nüüd selles, kuidas viia tasakaalu tavalise koolitüdruku ja võluri elu. Slaavi juurtega vanaemalt Dragomiralt saab Oksa teada, et nende perekond on pärit nähtamatust Edefiast. Oksa on nende viimane lootus sinna veel kunagi naasta. Katkend raamatust: Ennastki üllatades kadus Oksa kiirelt nagu välgunool taevasse ja läbis paksud pilvevallid. Seejärel ilmus ta imepisikese täpina uuesti nähtavale, muutudes kiiresti suuremaks ja lähenes sarnaselt Leomidole pea palaspidi maapinnale. „Ma olin ülilahe, eks?” säras Oksa. „Ära sa räägi!” ütles Gus imetlusega. Sellel raamatul on võluvägi: kui oled korra Oksaga tutvunud, siis ei saa sa enam ilma temata elada.
Oksa Pollock. Kadunute mets
„Oksa Pollocki” teine osa „Kadunute mets” on vaimustav jätk Oksa ja tema perekonna loole. Seesama põnev ja ootamatusi täis lugu liigub suure hooga edasi ning viib lugeja koos raamatu tegelastega uskumatutesse paikadesse.Oksat tabab suur mure. Gus lihtsalt haihtub ühel hommikul. Selleks, et sõpra päästa, võtab Oksa koos kaaslastega ette teekonna paralleelmaailma, kus maagia ja hirm käivad käsikäes ning kus eluohtlikud katsumused ei säästa kedagi. Kas sõbrad suudavad hõljuvates metsades ja süngetes koobastes lootuse säilitada, võideldes ellujäämise nimel kohutavate hiigelkameeleonide ja kehadeta vaimudega? Võluv on Oksa lugu mitmes mõttes, kuid iseäranis paelub selle inimlikkus – loo kangelased näevad ja kogevad enneolematut, ent ometi tundub see kõik nii lähedane ja käegakatsutav. Neil kõigil hirmud, lootused ning ootused, millest me selles raamatus osa saame. Nii on selles loos terve emotsioonide vikerkaar, mis meid kord meeletult jahmatab, ja siis pööraselt rõõmustab, nagu tõelised Ameerika mäed.
Jaanimardika tee
1974. aasta murranguliseks suveks on Kate Mularkey leppinud sellega, et ta seisab kaheksanda klassi populaarsusredeli kõige alumisel pulgal. Siis aga kolib tema vastasmajja maailma kõige ägedam tüdruk, kes Kate’i suureks hämminguks tahab teda endale sõbraks. Tully Hart paistab täiuslikuna: ta on ilus, tark ja ambitsioonikas. Pealtnäha on tüdrukud nii erinevad, nagu kaks inimest üldse olla saavad: lootuselt ebapopulaarne Kate oma armastava perega, kes tema initsiatiivi iga asja puhul alla surub, ning alati särav ja salapärane Tully, kelle hinge üks saladus närib. Nad tõotavad teineteisele, et jäävad alati sõpradeks. Suve lõpuks ongi neist saanud lahutamatud TullyjaKate. Nii algab Kristin Hannahi suurepärane romaan. Hõlmates rohkem kui kolme aastakümmet on „Jaanimardika tee” väga haarav ja südantliigutav lugu kahe naise sõprusest, millest kujuneb nende elu kants. Algusest peale püüab Tully meeleheitlikult maailmale iseenda väärtust tõestada. Varajases lapsepõlves ema poolt hüljatud Tully soovib kogu südamest, et teda tingimusteta armastataks. Säravates, kohevate soengutega kaheksakümnendates loodab ta leida meestes seda, mis ta hingetühimiku täidaks. Kasinates üheksakümnendates on need aga televisiooniuudised, mis teda paeluvad. Järgides pimesi oma ambitsioone jõuabki ta välja New Yorki ja sealt edasi kogu maailma, leides eest nii kuulsust, edu … kui ka üksindust. Kate teab juba varakult, et tema elu ei kujune eriliseks. Kolled˛is õppimise ajal ta teeskleb, et temagi tunneb edujanu, aga sisimas soovib ta tegelikult armuda, lapsi saada ja normaalselt elu elada. Tasahilju soovib aga Kate’ki ennast samamoodi teostada nagu Tully. Kolmekümne aasta jooksul on Tully ja Kate teineteisele toeks, nende sõprus peab vastu kõigile katsumustele – armukadedusele, vihale, solvumisele, ragistamisele. Nad usuvad, et suudavad kõigega toime tulla, kuni üks reeturlik tegu nad lahku viib ning nende meelekindluse ja sõpruse tõelisele proovile paneb.
Kodutus
Vene veri
Hotell Amalfi
Rein Raud
Selle tänapäevase lühiromaani käivitab suhteliselt lihtne sündmus. Nimelt on peategelane üpris isekas ja võrdlemisi edukas sisekujundusbüroo omanik, kelle poole ootamatult pöörduvad veidravõitu kliendid suurejoonelise pakkumisega: tal tuleb üksi ja piiramatuid võimalusi kasutades luua ideaalse hotelli sisekujundus. Peategelane otsustab töö vastu võtta. Siit lähebki lugu edasi ja lugejal on ees avastusretk, mis ei olegi nii tavapärane, kui esmapilgul võiks paista.
Eikeegi eikunagi eikusagil
Autoril on õnnestunud voolavas, kõnekeelt matkivas keeles kirja panna mässumeelsete teismeliste maailmanägemus, mis on küll nooruslikult vihane ja kompromissitu, ent mitte kitsarinnaline ega rumal, nende mure maailma pärast jätab kokkuvõttes väga sümpaatse mulje.
Igavesti sõbrad
Iseenda laps
Airika Harrik
Keedetud hinged
Kindel linn
Kuidas tappa laulurästikut
Kunstniku elu
See teine tüdruk
Minu Inglismaa
Minu Kasahstan
Piinatud hinged
Supilinna poisid
DETSEMBER 2011
Minu Ameerika 3
Kriis
Epp Petrone
Seekordse raamatu tegevus toimub ajaloolisel 2008. aastal, kui nii pangad kui poliitika tundusid kokku kukkuvat ning USA ootas päästjat uuest presidendist. Kriisi kulgu jälgiv sündmustik kulgeb pilvede kohal, lennujaamades, New Yorgis, Long Islandil, Miamis, Key Westis, San Franciscos ja Vancouveris. Kireva tegelaskonna seast eristub Ameerika elu igakülgne kommentaator Justin, kaks raiskajat Mimmi ja Papa, poliitteatri tegelased Hillary, Obama ja teised. Suuri küsimusi jagub. Mis hinnaga saab lapsest kasvatada kakskultuurilist inimest? Kas on lihtne leida tööd Ameerikas? Kas kriis laheneb?
Minu Jaapan
23 vaadet tõusva päikese maale
Maret Nukke
Mälestused I. Aeg
Teet Kallas
Tegemist on mõnes mõttes traditsioonilise memuaarteosega, mille keskmes pole niivõrd autor ise, kuivõrd muutuv aeg tema ümber. 11 erilaadset meenutuslugu pakuvad sõnapildistusi möödunud sajandi Eestist 50datest kuni 90date alguseni. Või siis ajaloolisi märknimesid tarvitades: ajavool Stalinist Savisaareni.
Silvi Vrait. Saatus
Dagmar Reinolt, Silvi Vrait
Eesti Naise elulooraamatute sarjas ilmuva teose “Silvi Vrait: SAATUS” pani kirja Dagmar Reinolt, kujundas Rein Seppius, intervjuulõigud kirjutas Aita Kivi.
Taevas ja maa
Hille Karm
Hoolimata sellest peaks kirikuõpetaja peres sündinu justkui enesestmõistetavalt jagama maast madalast oma vanemate tõekspidamisi.
Miks olen sündinud just niisugusesse peresse sellises riigis? Miks peab meie pere rändama ühest kohast teise? Miks minu isa on valinud ühiskonnas väärtusetu ameti? Mis maa see on, kus niisugust peret nagu meil on, kummaliseks peetakse? Nende küsimuste üle murrab teismeealine tüdruk pead iseendas ja oma päevikus. Pika kaalumise järel astub ta vanemate seatud teelt kõrvale ja valib üliaktiivse osalemise nõukogude elus. Teda kannustab soov olla nagu teised, nautida tähelepanu ja ühiskonna tunnustust. Seda kõike ta saab, kuid oma hinges kiigub ta Taeva ja Maa vahel, ta süda jääb pooleks: olles nagu teised, on ta südames siiski tugevasti oma vanematega seotud.
Õhtuti pimeneva tähistaeva all seistes küsib ta endalt: kuidas edasi? Või hoopis – tagasi? Oma vanemate pärandi juurde?
Vello Viisimaa
Lauldes vihmas
Teesi Viisimaa
Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud
Tarmo Vahter
Varem kasutamata allikate põhjal avab raamat ka Eesti sisepoliitikat. Näiteks selgub, mida räägiti Edgar Savisaare valitsuse istungitel ja mida arvati Rahvarindest Tunne Kelami juhitavas Eesti Komitees. Samuti tuleb juttu Jaan Tootsi eriteenistuse ja Jüri Pihli kaitsepolitsei võitlusest Interrindega.
Teoses on üle 140 foto ja dokumendi, neist paljud avaldatakse esimest korda.
Marie Under. Elu ja luule
Sirje Kiin
Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuoluline loomingulugu tõestavad, kuivõrd tihedalt on ühe erakordse eesti naise elu seotud mitte ainult eesti kirjanduse ja ajalooga, vaid kogu Euroopa kultuuri ja maailmapoliitikaga.
Mis ikkagi tegi võimalikuks selle, et ühe väikese eesti tüdruku unistus luuletajaks saada saavutas säärase murranguliselt loova jõu?
Kuidas leidis Marie Underi luule tee eesti rahva südamesse, kuhu see on ka jäänud?
Mil moel õnnestus Underil täita ühekorraga nii individualistlikult romantilise kui klassikaliselt ühiskondliku luuletaja rolli?
Käesolev raamat avab ukse Marie Underi imetabase luule ja keerulise saatuse mõistmiseks.
Ennesõjaaegne kullakarva
Siim Veskimees
Ajaloo keeris kisub nad kaasa ja ühel hetkel avastavad nad, et ainus valik on võitlus. Ja sõjaga on see paha lugu, et alati saab keegi surma…
7×7
Vahur Kersna
„Räägin siin asjadest, millest ma mitte kunagi mitte kuskil mitte kellegile pole varem rääkinud,“ ütleb mullu Postimehe lugejate poolt Eesti läbi aegade populaarseimaks telesaatejuhiks hääletatud Vahur Kersna. „Kui sinu elust ähvardab ühel päeval saada raamat, on mõistlik oma lugu ise ära rääkida.“
Alfa
Kadri Kõusaar
Anna (33) on femme fatale – ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Euroopas on aga käivitunud uued, ehmatavad protsessid, mis haaravad kaasa ka Anna.
Sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani.
Antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus – kõik need vastandlikud teemad segunevad “Alfas” kangeks ja kummastavaks kokteiliks.
“Alfa” peategelane on noor naine, kuid tegelikult pole sugu määrav. Alfa, trooniletõusnu joovastus kestab vaid hetke. Peagi vajab ta uut saavutust, vingemat sõpra, sügavamat unustust. See on igavene väljakutse enesele ja kogu maailmale; amokk, millest pääsemiseks tuleb siiralt uskuda muinasjuttu. Juudi muinasjuttu? Nemad juba teavad… (Marica Lillemets)
Üheülbastumine, inimeste vaimne ning füüsiline allakäik on romaani tegevuse toimumisajaks põlvkonnajagu süvenenud. Inimkarja α- ja ω-kihti ei seo enam pea miski.
Romaanis kujutatud elud ja tõekspidamised on kui ebavõrdsuse manifestatsioon: alfa-naine otsib üleoleva alasti aususega häid geene, ilu ja andekust, keegi teine naudinguid ja kolmas jääb kõigest ilma. Kedagi üheselt hukka või õigeks mõista justkui ei saagi. Mitmekihiline, hõrk, valus ja helge kirjutamislaad on tõeliselt haarav.
(Ülle Madise)
Tulevikunägemus maailmast, kus juudi varjamine on taas kuritegu; kus inimesed jagunevad alfadeks, kellele on kõik lubatud, ja beetadeks, kel pole inimväärtust ega inimväärikust. Nägemus, mis tundub võimatu, jabur, kuid kui mõtlema jääme, hakkab õudne. Nägijaks ja tegijaks postmodernne naine, kes tahab elult võtta kõik, mis võtta annab.
(Jaan Kaplinski)
Sulev Nõmmik. Kui näeme, siis teretame!
Gerda Kordemets, Anne Tuuling
Elulooraamatus eesti lavastajast ja humoristist Sulev Nõmmikust (11.01.1931–28.07.1992) maalivad autorid legendaarsest Kärna Ärnist värvilise ja elusa portree, kus Sulev Nõmmik laseb paista ka neil tahkudel, mis muidu prožektorite valgusvihust kõrvale jäid. Läbi varasemate intervjuude kõlab raamatus ka Nõmmiku enda hääl, mis koos kolleegide, sõprade, abikaasa ja tütre mälestustega viib lugeja aega, kus viina oli palju ja vabadust vähe, aga sõbrad olid ehtsad ja publik jumaldav.
Üksi rändan. Kodu on ilus
Mats Traat
Käesolevas raamatus ilmuvad ühes köites Mats Traadi romaanid „Üksi rändan” (esmatrükk 1985) ja „Kodu on ilus” (esmatrükk 1994), eelmise raamatu järg.
Tegemist ei ole tavalise kordustrükiga, sest autor on uustrükis lisanud 1985. aastal tsensori poolt eemaldatud teksti ja nõnda ilmub romaan „Üksi rändan” esmakordselt täielikul kujul.
Raamatu peategelaseks on eesti haritlasperekonnas sündinud Kalju Soa, kelle elukäiku autor kujutab möödunud sajandi keskmest kuni 1990. aastate keskpaigani. Raamat algab tähenduslikult: Sügisõhtu tihenevas hämaruses kajasid mu oma tümpsuvad sammud tühjal kõnniteel vastu. Kui ma meie umbtänavale pöörasin, hakkas südalinnas parajasti raekoja kell lööma.
Asjade edasine kulg jääb arvata lugejale – kõik see, mis juhtub romaani „Üksi rändan” peategelase Kaljuga, kes siit rändab edasi ka järjeromaani „Kodu on ilus”. Kes parimal kombel on pidanud oma isiklikku eluvõitlust, kannatanud, armastanud, pettunud, kaotanud, kukkunud ja uuesti üles tõusnud. Maha jäetud ja ise maha jätnud. Sellele vaatamata ei mõju romaan traagiliselt, vaid on lootusrikas ja romantiline. Võib olla sellepärast, et siin on palju armastust.
Traadil ja Traadis on armastust naise ja kaasteelise, kodakondse ja üksirändaja, kodu ja kodumaa, asja ja tegevuse suhtes. Ja see ongi peamine. See liigutab.
Martin Greeni juhtum
Kiiri Saar
Tagurpidi valed
Lea Jaanimaa
Romaani “Tagurpidi valed” autor Lea Jaanimaa on sündinud Järvamaal, alates 1978. aastast elab Tallinnas. Nagu romaani kangelannal, on rohkete keerdkäikudega kulgenud ka autori enda elu. Kõige tähtsamaks saavutuseks peab ta nii ema kui isa rolli kahe poja täisealiseks kasvatamisel. Laialdased teadmised parfümeeria- ja tööstuskaupade alal andsid talle julguse hakata ettevõtjaks ja luua oma juuksurisalong. Kirjutamisega hakkas Lea tegelema pärast poegade kodust lahkumist. Pikkadel jalutuskäikudel mõtleb autor välja tegelasi ja loob neile elud. Ise nimetab ta seda teraapiliseks tegevuseks.
NOVEMBER 2011
Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast
Andres Laasik
Selle raamatu kirjutamine algas 2007. aasta hilissuvel. Autor ja Kaljo Kiisk kohtusid, arutasid raamatu kondikava, otsisid üheskoos vastuseid mõnele selleks ajaks kerkinud küsimusele. Kuid öelda, et raamat on kirjutatud autori ja Kaljo Kiisa koostöös, oleks vale, sest 20. septembril 2007 läks filmilavastaja ja näitleja manalateele.
Kaljo Kiisa jälg Eesti filmikunstis on tohutu, lavastajana jõudis ta teha rohkem mängufilme kui keegi teine. Paljud ta filmid on saanud osaks meie rahvusliku filmograafia kullafondist. Kaljo Kiisa panus teatrisse on oluline ja tipnes näitleja aastapreemiaga. Kiisk jõudis teha ka märkimisväärse poliitikukarjääri, jõudes tähtsatesse valitavatesse ametitesse nii Nõukogude Eestis kui ka taastatud Eesti Vabariigis.
Kaljo Kiisa mängitud rollide, lavastatud filmide ja avalikkuses väljaöeldud sõnavõttude kaudu on tekkinud temast ettekujutus kui muhedast ja heatahtlikust inimesest, kelles on südamlikkust ja hingesoojust. See mulje ei ole petlik, kuid ei ole ka ammendav. Kaljo Kiisa elus oli palju võitlemist oma loomingu eest, enese eest seismist ja ka ebaõnnestumisi, millest teatakse vähem. See raamat püüab rääkida kõigest. Nii nagu Kaljo Kiisk pidas õigeks siis, kui töö selle raamatu kallal oli alles alustamise järgus.
Andres Laasik
Keevitaja
Katja Kettu
Teose raamiks on reisilaev Estonia uppumine 1994. a septembris. Autor ei keskendu aga traagiliste sündmuste kirjeldamisele, vaid kerib lahti loo, kus Estonia ja tema saatus põimuvad üllatavalt paljude inimeste argieluga mitmel pool Soomes. Mirka elab koos invaliidist emaga Lapimaal ning kui tema kaksikvend sügisel kadunuks jääb, kardab naine, et vendki oli laeva pardal. Niila ja Kaisu jagavad küll eluaset, aga on teineteisest võõrdunud. Kaisu õe mees ja poeg on samuti õnnetuse ohvrite hulgas, Niila omakorda osales kunagi Estonia kurikuulsa vööriluugi keevitamisel. Sündmused lükkab ühelt poolt käima töölt koondatud Niila otsus minna tagasi kodukanti kaugel põhjas, kuhu jäi kunagi maha lapseootel naine, ning teiselt poolt Mirka tahe leida üles isa, keda ta kunagi näinud pole. Esimest kihutab tagant süütunne, teist soov seada jalule õigluRovaniemist pärit kirjanik ja animafilmirežissöör Katja Kettu (1978) on õppinud kirjandust Tampere Ülikoolis ning animatsiooni Priit Pärna juhendusel Turu Kunstiakadeemias. Koostöö eesti kunstnike ja muusikutega jätkus 2004. a Tallinnas, kus Kettu filmis üle poole aasta Priit Pärna käsikirja põhjal filmi The Easy Writer. Praegu elab Kettu Lõuna-Soomes Sammattis ning kirjutab oma elust ja kirjutamisest blogis http://katja-kettu.blogspot.com/
Seni on Kettult ilmunud kolm romaani: „Surujenkerääjä“ (2005) , „Hitsaaja“ (2008) ning „Kätilö“ (2011). Kriitikud on kiitnud autori andekust luua isikupärast keelt, mis on samal ajal groteskne ja realistlik, ilus ja inetu. Katja Kettut on nimetatud ka mure humoristiks ja tema loomingut võrreldud näiteks Rosa Liksomi omaga. Kettu aga ütleb enda kohta: „Mulle on öeldud, et keel, mida kasutan, on sünge. Minu arvates see ei ole sünge, pigem on see elav, taltsutamatu, lihalik ja isegi naljakas. Sünged on teemad, sest mida tõsisem on teema, seda rohkem on lugejal vaja naerda.“
Suudlevad vampiirid
Indrek Hargla
“Suudlevad vampiirid” on tundmatu kunstniku maal, millest on säilinud ainult kahvatu foto oksjonikataloogis. Ometi võib selles peituda inimkonna koidikusse ulatuva mõistatuse võti. Ja neli sõna, mida jõuab enne oma tapmist läkitada mees, kes on elanud tõenäoliselt tuhandeid aastaid… Mis seos on neil salapäraste rituaalmõrvadega, Lõuna-Ameerika indiaanlaste pärimuste ja Londoni soliidse rahandusfirmaga, kes näib jahtivat… vampiire? — Nii algab Indrek Hargla ulmeline põnevusromaan “Suudlevad vampiirid”, mis on ühtlasi ka tema viieteistkümnenda raamatu nimitekst. Lugeja leiab sellest kogumikust Hargla viimase aja jutuloomingu paremiku: uue lühiromaani “Jõgeva elavad surnud”, mis on õudne ja lõbus sissevaade Eesti esimese zombifilmi tegemisse, kaks novelli apteeker Melchiori seiklustest 15. sajandi Tallinnas, “Minu päevad Liinaga”, mis on aastal 2009. võitnud Tuglase novelliauhinna ja mida seletab lahti esmakordselt ilmuv lugu “Tema päevad Liinaga”.
Mööda käidud teed
Vaino Kallas
Selles raamatus kirjapandu on lugu ühe põlvkonna noortest. Autor räägib sellest, kuidas temal ja tema kaasaegsetel tuli sageli seista valiku ees, millist teed pidi minna. Aga ka sellest, millised olid takistused õige tee valiku tegemisel.
Punane hunt
Liza Marklund
Ajakirjanik Annika Bengtzon uurib parajasti üht ammust terroriakti, kui ta kuuleb, et sama juhtumiga tegelnud teine ajakirjanik on tapetud, autoga alla aetud. See surm ei jää ainsaks ning igale uuele mõrvale eelnevad kirjad, mis saadetakse tapetu sugulastele. Annika saab vähehaaval aru, et jõhkratel mõrvadel on otsene seos looga, mida ta ise parajasti kirjutab, kuid ta mõistab ka, et taganeda pole enam võimalik – ta peab teada saama, mis või kes on mõrvade taga, isegi kui ohtu satub tema enda elu.
Vaevatud
Reeli Reinaus
Aleph
Paulo Coelho
Muuda oma elu. Muuda oma saatust. Seni oma kõige isiklikumas romaanis asub rahvusvaheliselt tuntud kirjanik, menukite autor Paulo Coelho eneseavastuslikule teekonnale. Nagu tema populaarse raamatu „Alkeemik” peategelane, seisab temagi vastamisi tõsise usulise kriisiga. Olles spirituaalse uuenemise ja arengu teel, otsustab ta otsast alata: reisida, eksperimenteerida, saavutada taas ühendus inimeste ja maastikega.
Paulo suundub Aafrikasse, seejärel Euroopasse ning mööda Trans-Siberi raudteed Aasiasse – ta alustab reisi, mis taaselustaks tema energia ja kire. Ent ta ei oska oodata, et kohtab Hilali. See noor andekas viiuldaja on naine, keda Paulo armastas viissada aastat tagasi. Naine, kelle ta argusest reetis, mistõttu ei leia selles elus tõelist õnne. Koos alustavad nad läbi aja ja ruumi müstilist teekonda, mis õpetab armastust, andestust ja julgust saada hakkama elu vältimatute väljakutsetega.
See kaunis ja inspireeriv romaan kutsub meid järele mõtlema meie endi isikliku teekonna tähenduse üle: kas me oleme seal, kus tahaksime olla, ja kas me teeme seda, mida tahaksime teha?
Mõni raamat on läbi loetud. „Aleph” on läbi elatud.
Üks päev
David Nicholls
15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal selsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. ÜKS PÄEV. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja nukker armulugu räägib täiskasvanuks saamisest – sellest, kuidas me muutume ja mille poolest samaks jääme. 2009. aastal ilmunud “Üks päev” tõusis järgmisel aastal enimmüüdud raamatuks Suurbritannias ning nüüdseks on see tõlgitud umbes neljakümnesse keelde.
Tänavu jõudis kinolinale ka ekraniseering, mille lavastas taanlanna Lone Scherfig (“Itaalia keel algajatele”, “Haridus”). Emma ja Dexteri osas on Anne Hathaway ja Jim Sturgess. Film jõudis Eesti kinodesse novembri algul.
Salapärane lillenäppaja
Mika Keränen
Lastekrimka „Salapärane lillenäppaja“ autor Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Salapärane lillenäppaja“ on tema neljas järjestikune raamat, mis jutustab Tartus, Supilinnas tegutseva „kriminalistikaga“ tegeleva laste salaühingu seiklustest. Seekord peavad lapsed selgitama välja, kes varastab Suplinnas lilli just siis, kui linna oodatakse külla Soome presidenti. Nutikad lapsed seavad vargale lõksu, mille ta neelab koos konksuga. Aga see on alles salaseltsi suurima seikluse algus, sest mitte keegi ei saa aru, miks Soome presidendi tütar näib seotud vargustega. Mika Keraneni esikromaani “Varastatud oranž jalgratas” (2008) põhjal esietendus 2010. aasta detsembris Eesti Draamateatris samanimeline lasteetendus. Autori teine romaan “Peidetud hõbedane aardelaegas” pälvis Kultuurkapitali 2009. aasta preemia. Mõlemad raamatud on tõlgitud ka soome keelde.
OKTOOBER 2011
Ürgpimedus
Kurt Vonnegut
Minu Tšiili. Vahetusõpilase rõõmud ja rumalused
Liisi Lõo
Ma olin 16, kui läksin aastaks vahetusõpilaseks. 16aastaselt on inimene enda arvates kõige targem. Pole veel kujunenud ma-peaksin-mõtteviis, täiesti alles on ma-tahan-suhtumine. Eestis tundus, et keegi ei saa minust aru. Kuid alles Tšiilis, võõras keele- ja kultuuriruumis, sain tõeliselt teada, mida tähendab, kui keegi ei saa aru ühestki sinu sõnast ega mõista ka sinu käitumist. Sain endale uue pere rahulikus Tšiili linnakeses, kus kõik mitte ainult ei tea kõiki, vaid on omavahel ka suguluses. Oma pere kaudu ma muutusin. Muutusin nendele sarnasemaks, õppisin nende väärtusi, tegin need enda omaks. Õppisin, et kõik võib olla teistmoodi ja et see ei ole halb. Liisi Lõo
Lennart Meri. Vabaduse valus valgus
Henn Põlluaas
Lennart Merist – Presidendist suure algustähega – kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote
Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid, nii soosikud kui ka põlualused, nii väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama.
Pole siis ime, et temast on kirjutatud palju imetlevaid raamatuid. Henn Põlluaasa teos vaatab aga kriitilise pilguga müüdi taha, põhjendades kriitikat ka ulatuslikult läbi töötatud allikmaterjaliga. Ei mingit liigset poliitilist korrektsust, ei mingit austust mütoloogia vastu. Nii Meri ise kui eesti lugeja väärivad panegüürika kõrval ka ausat, ilustamata, tema vigu ja valesidki paljastavat käsitlust.
Ma vallutan lossi
Dorothy Gladys Smith
Lugu vanas lagunevas lossis elavast boheemlaslikust perekonnast, kelle elu vaadeldakse läbi minajutustaja, noore, elava kujutlusvõimega Cassandra Mortmaini vaateprisma. Pereisa, kunagine tunnustatud kirjanik, on muutunud veidrikuks erakuks; modellina töötanud heasüdamlik, kuid lihtsameelne kasuema Topaz peab ennast kunstnikuks ja loodusekummardajaks; perekonna vanem tütar Rose igatseb rikast kosilast, et vaesusest pääseda. Otsustava pöörde toob nende kõigi ellu lossi pärijate saabumine Ameerikast. Romaani sündmustikus on mitmeid ootamatuid pöördeid ja ettearvamatuid seiku.
2003. aastal vändati romaani põhjal film.
407 karaati
Egert Anslan
Pasknääride vandenõu
Egert Anslan
Egert Anslani debüütromaan „Pasknääride vandenõu“ jõudis kirjastuse Tänapäev 2009. aasta romaanivõistlusel äramärgitud tööde hulka.
Lõhkine
Hinge Kaljund
Polo II osa
Jilly Cooper
Racheli kütkes
Martin Amis
Raamatu peategelane, intelligentne ja sensuaalne Charles Highway on just saamas kahekümneseks ning on otsustanud tähistada seda sündmust armuseiklusega endast vanema ja armuasjus vilunuma naisega. Brünett kaunitar Rachel näib neid eeldusi igati täitvat. Charles planeerib Racheli võrgutamist metoodiliselt ja suure hoolikusega, kuid mõeldu ei lähe, nagu tavaliselt elus ikka, päris nõnda, nagu ta on lootnud.
Head pahad poisid
Ivar Soopan
Ivar Soopani uue raamatu peategelased on sattunud karmi maailma, kus igaüks peab enda eest ise välja astuma – juhiloata autosõit on Raini noortevanglasse viinud. Raamatus tegutsevad ka Soopani eelmisest jutustusest „Kõik poisid ei saa suureks” tuttavad tegelased Jan ja Silver. Kaks maailma kohtuvad. Mis saab edasi?
SEPTEMBER 2011
Anna (mina) Anna
Klaus Rifbjerg
Taani suursaadiku abikaasa Anna Terlow on teel kodumaale – otsima abi painavate sundmõtete vastu, mis õhutavad teda oma meest ja tütart tapma. Lennukis kohtab Anna politseiniku saatel reisivat noort hipit Jørgen Schweri, kes peab Taanis kohtu ette astuma. Vahemaandumisel Roomas juhtub aga midagi ootamatut. Nii saab alguse tragikoomiliste seikluste jada, mille käigus ületatakse hulk piire – nii riigipiire kui ka muid.
Romaan „Anna (mina) Anna” (Anna (jeg) Anna) pälvis 1970. a Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna ning 2000. aastal vändati selle ainetel film “Anna”.
Voldemar Kuslap
Minu muinaslugu muusikas
Piret Tali
“Minu muinaslugu muusikas” on Voldemar Kuslapi mälestusteraamat, mis räägib nii populaarse laulja lavateest kui isiklust elust. Raamat on illustreeritud huvitava fotomaterjaliga. Voldemar Kuslap ise oma raamatust: See pole üksnes elulooraamat ehkki annab ülevaate minu elukäigust. Seda kirjutama pani mind eelkõige soov jäädvustada oma aega ja kaasaegseid Estonia teatris, kus ma pea pool sajandit olen laulnud. Muljeid sellest ajast jagavad minu kaasteelised Helgi Sallo, Eino Baskin, Valter Ojakäär, Viive Ernesaks, Ago-Endrik Kerge ja mitmed teised ning katkendid toonastest arvustustest. Olen aastaid kogunud estoonlastega, sealhulgas ka minu endaga, juhtunud teatrinalju. Need on olnud osa minu kontsertidest ja nüüd jagan neid teiega ka selles raamatus. Eraldi portreedes olen vorminud oma muljed kümnekonnast kolleegist. Loodan, et need jagatud hetked Vello Viisimaa, Sulev Nõmmiku, Endel Pärna, ja mitme teisega pakuvad avastamisrõõmu teilegi.
Inetud
Scott Westerfeld
Kirjand vabal teemal
Siiri Laidla
Juhuse tahtel satub kirjanik Artur Käbilinnu valdusse kunagise koolitüdruku Susanne kirjandivihik. See leid käivitab edasised sündmused, mille vältel heidame pilgu endiste ja tänaste noorte eneseleidmise okkalisele teele, saame osa omaaegsest õpilasmalevasuvest, elame kaasa esimese armumise magusale valule, tutvume ühe toreda perega, kus iga päev on nagu pühapäev ning üritame koos härra Käbilinnuga leida pühapäeva enesegi hallivõitu argielus. Vahest õnnestub nii mõnelgi lugejal leida raamatu lehekülgedelt üles ka omaenda kordumatu noorusaeg, selle valud ja võlud.
Nicholas Quinni hääletu maailm
Colin Dexter
Nicholas Quinn on kurt, ning seetõttu õnnelik, kui ta nimetatakse Oxfordis väliseksamite nõukogusse, mis koostab teste inglise keele üliõpilastele kõikjalt maailmast. Kui keegi tembib tema šerrit tsüaniidiga, on inspektor Morse´il tegemist valikvastustega mõrvaga. Quinni võis tappa ükskõik kes kitsast õpetlaste ringist. Ja kui Morse lõpetab, on paljastatud nende kõigi räpased saladused…
Puhtsüdamlik ülestunnistus
Allan Keian
Tormilised seiklused New Yorgi kõrgseltskonnas, hullumeelne elupõletamine Miami Beachi lummavates kuurortides sadadesse miljonitesse küündinud hiiglaslike pangaarvete ning mitmete eneseleidmistega, kui mõne aasta pärast on see võltsnimi Ameerika Ühendriikide üks tuntumaid ning tema kaunis nägu särab pea kõigi meediaväljaannete esilehtedel. Kuidas saab ühest võltspassiga riiki tunginud Eesti koolitüdrukust loetud aastate pärast USA silmapaistvaim preili? PUHTSÜDAMLIK ÜLESTUNNISTUS on raamat suurtest soovidest, siirastest unistustest, inimkonna suutmatusest, ühiskonna haavatavusest ning elu karmist reaalsusest.
Apteeker Melchior ja timuka tütar
Indrek Hargla
Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks. Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…
Kes kardab Aafrikat?
Anna-Maria Penu
Klaasneitsi
Catherine Cookson
Koduveini aabits
Tiina Kuuler
Et eelmiste Eesti koduveiniõpikute ilmumisest on möödunud juba aastakümneid, on „Koduveini aabits” uue koduveinikultuuri edendamiseks vajalik abiline.
Autor Tiina Kuuler on õunu, võililli ja alõtšasid pudelisse ajanud juba 2005. aastast. Nüüdseks on ta veinitundmist ja selle tegemist õppinud ka Eesti Sommeljeede Erakoolis, kus lõpetas juunior-sommeljee kursused. Alates 2010. aastast korraldab Tiina Kuuler koduveinikursuseid ja kaupleb koduveinitarvikutega. 2011. aastal korraldas ta koos Maalehega koduveinikonkursi.
Kroonika
Jaan Tangsoo
Kuninga silmad
Catherine Banner
Lend
Septimus Heapi teine raamat
Angie Sage
Aasta tagasi sai Septimus Heap viimaks kokku oma perega ja avastas, et tema kutsumus on saada võluriks. Ebatavalise võluri Marcia Overstrandi õpipoisina omandab ta teadmisi wõlukunstist, sellal kui Jenna elab mugavalt lossis ja harjub printsessi eluga.
Aga midagi pahaendelist on toimumas. Marciat jälitab aina tõelisemaks muutuv pimedusvari ning Septimuse vend Simon ihkab kättemaksu – kuid mille eest? Ja kuidas saab pimedusmaagia pärast DomDanieli hukku endiselt õhus olla?
Septimus Heapi uues raamatus kutsub Angie Sage lugejad taas enda loodud fantaasiamaailma, kust ei puudu mõnus huumor ja esimesestki osast tuttavad ehedad tegelaskujud.
ANGIE SAGE on lastele ja noortele kirjutanud üle tosina raamatu ning nii mõnegi ise ka illustreerinud. „Septimus Heapi ” sarja on üle maailma tõlgitud juba 32 keelde ja müüdud üle 38 miljoni eksemplari.
Lihtsalt magama
Jennifer Waldburger, Jill Spivack
Minu Bollywood
Elu nagu India filmis
Ragne Jõerand
Minu Omaan
Meeli Lepik
„… aga niimoodi ei saa ju merd sõita!” hüüataks mu kogemusest kuuldes eesti meremees. Omaani härra vastaks vaid: „Mafi muškila! Pole probleemi!” Mis on loomulik omaanlaste silmis, ei pruugi kokku langeda meie õhtumaiste arusaamadega.
Lisaks maasturite kalapaadis vedamisele, hiigelhaide söögiks küttimisele, riikliku reisilaevanduse sünnivaludele ning igapäevaelule praeahjukuumuses pajatab raamat sellest, mis juhtub, kui inimestel on vahel rohkem raha ja pealehakkamist kui kainet talupojamõistust.
Loodan, et minu pilguheit kaunile Omaanile ja tema külalislahketele elanikele aitab maalida lisatoone meedia loodud araabiapildile ning näidata, et elu looritatud juuste ja väärikate turbanite all polegi nii mustvalge nagu kohalike igapäevariietus.
Tulge koos minuga maailma nobedaima reisilaeva pardale, et saada osa meremehetööst maal, kus areng kaamelikaravanidest Porschedeni on toimunud välgukiirusel!
Meeli Lepik
Paradiis
Liza Marklund
Peidus pool
Nora Roberts
Polo
I osa
Jilly Cooper
Ühe populaarseima briti ajaviitekirjaniku Jilly Cooperi sädelev meelelahutusromaan, mille keskmes on seekord polo. Polo on aga teadagi rikaste sport ning seepärast kohtabki raamatus rikkaid, pretensioonikaid ja tõusiklikke hobuste ja võistkondade omanikke; naisi, kes naeratavad neile, kes maksavad; andekaid noori mängijaid ja vapustavalt seksikaid polostaare. Raamatu keskmes on keevaline ja kaunis Perdita Macleod, kelle eluunistuseks on saada heaks polomängijaks. Inglismaalt viib ta tee Argentiinasse, kus tal tuleb ennast tõestada kõrvuti tippmängijatega.
Projektilaps Pärnust
Kati Murutar
Talvesepp
Kettamaailma lugu
Terry Pratchett
Tuleta meelde
Steve Rother ja Grupp
Tuulekülv
Katrin Kurmiste
Katrin Kurmiste lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, töötas TA kirjastusosakonnas, TPedI eesti keele kateedris ning õpetas pikki aastaid täiskasvanuile soome keelt Tallinna Keeltekoolis ja Tallinna Majanduskoolis. Õpetustöö kõrval, mis jätkub tänaseni, on ta teinud ka tõlkija-, toimetaja- ja giiditööd. Käesolev raamat toetub suures osas Katrin Kurmiste perekonna ja sugulaste mälestustele, milles esinevad lüngad on täitnud autori fantaasia.
Valetaja
Helga Nõu
Vastamata kõne
Lehte Hainsalu
Väikesed kollased sidrunid
Kajsa Ingemarsson
Kajsa Ingemarsson on populaarne Rootsi kirjanik, kolumnist ning TV- ja raadioesineja. Enne kirjanikukarjäärile pühendumist töötas ta Rootsi julgeolekupolitseis. Lisaks on tegutsenud ka tõlkija ja fotomodellina.
Kajsa Ingemarssoni raamatud on kodumaal ülimalt populaarsed. „Väikesed kollased sidrunid” oli 2005. aastal Rootsi müüduim teos.
JUUNI 2011
Ma olen elus olemise tunne
Jim Ashilevi
Jim Ashilevi (noorte)romaan eristub teiste temaealiste kirjutistest peene stiilitunde ja hea keele poolest. Autor laseb peategelasel liuelda kõigi noorte jaoks oluliste ja sageli valulike probleemide klaaspinnal, lubamata kukkumist tooruse ja vägivalla mülkasse.
ELMAR ILP. Veri mu kätel
Martin S. Kull
Keskendudes küll valdavalt Elmar Ilbiga seonduvale, annab arhiiviandmetel ja paljudel muudel allikatel põhinev raamat haarava pildi metsavendlusest Saaremaal sõjajärgsetel aastatel ka laiemalt. Autor toob lugejate ette hulga dramaatilisi lugusid teistestki metsavendadest, kuid käsitleb ka paljude julgeoleku heaks töötanud äraandjate saatusi.
Nimede register (300 nime) ja julgeoleku agentide register (70 nime).
Matlena teekond
Aino Pervik
Täiskasvanutele mõeldud teoses jutustab tuntud lastekirjanik üht oma perekonnalegendi, mis juba ammu uduste aegade taha kadunud. Kujutluses võiks aga see vana lugu olla ka selline, nagu ta siin nüüd on: lapseootel Matlena teekond Tallinna oma Krimmi sõtta kaduma jäänud mehe surmatunnistuse järele, et saaks eluga edasi minna.
Minu Haiti
Ellujääja
Tarmo Jõeveer
„Akna taga sajab alla tume tsemendi- ja rusupilv, millele järgneb vali mürin. Järsku on kõik kottpime, tunnen, kuidas mingi suur mass mind kusagile alla tühimikku surub. „See ongi nüüd lõpp!” jõuan mõelda, kui järsku mürin vaibub ja minu kukkumine peatub.”
Haiti – maa, mis seal veedetud aja jooksul näitas mulle oma erinevaid palgeid ning oleks mind napilt igaveseks endale jätnud. 12. jaanuaril 2010 toimus Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid minu sõbrad ja kolleegid ÜROst.
Haiti – maa, kus algas minu uus elu.
Tarmo Jõeveer
Mälestused V
Mihkel Mutt
Raamat käsitleb aastaid 1976-84. Autor on noor teatrikriitik, kes üritab saada kirjanikuks. Ta elab tormiliselt sisse pealinna kunsti- ja boheemlasringkonadessse. Juttu tuleb laiemalt stagnaajast, töötamisest kirjastuses „Eesti Raamat“ ja „Loomingu“ toimetuses, kolleegidest, sõpradest ja muidugi seltsielust. Kõik tundub veel nii ilus.
Olen ammu tahtnud sinust loobuda
Tiit Sepa
Kunstnik Hinno elu uues kodus Kurrul kulgeb nukralt.
Tema suur armastus ja salapolitseinik Synne on läinud maffia eest peitu ega anna endast veel märku. Kuigi mehe kaaslaseks on nüüd tema endine abikaasa ja Laurise ema Kady, jääb mees siiski truuks Synnele, sest loodab, et kunagi tuleb naine ikkagi tema juurde tagasi.
Igav aga mehel küll pole.
Kady on raske iseloomuga, elus kõrvetada saanud naine ja neil tuleb pidevalt ette segaseid olukordi. Seda enam, et Kady otsustab ka hakata kriminalistiks ja välja uurida naabrinoormehe salapärase kadumise. Naine on aga liiga tormakas ja ajab asjad veelgi rohkem sassi. Hinno leiab aga alati neile omapärase ja humoorika lahenduse. Kurbus võib küll hinges olla, aga nalja ja pulli tegemine on mehel ikka veres. Ajuti löövad aga nii Hinnos kui Kadys välja vanad mälestused ja see lükkab neid tumedasse auku tagasi. Kady ei suuda kuidagi sellega leppida, et mees, kelle ta ise hülgas ja teda põhjas, enam ei taha oma endises naises potentsiaalset kallimat näha.
Synne tulebki tagasi, aga selleks on enne vaja võidelda ja purustada ohtlik võrk. Ent ohtlikud olukorrad ei jäta neid maha. Viimaks õnnestub Synnel ja Hinnol lahendada Kauri kadumine. Ka Kady rahuneb maha. Kõik saaks nagu korda ja elu on jälle ilus, aga midagi kummalist jääb ikkagi õhku rippuma…
Peaaegu inimene
Mare Sabolotny
Mare Sabolotny noorsooromaan „Peaaegu inimene“ jutustab 15-aastasest Grettenist, kes peab oma töötu ema ja iseenda ülalpidamiseks hakkama tööle baaris ettekandjana. Sellest tekivad õpiraskused koolis. Pärast mitme lähedase inimese surma ning pettumist oma isas, kes ühtäkki tema ellu ilmub, otsustab Gretten alustada elu nullist – hoopis teises kohas ja hoopis teise inimesena. Mare Sabolotny eelmine noorsooromaan „Kirjaklambritest vöö“ saavutas kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel teise koha ning VAT Teater tegi sellest ka lavastuse. Lavastaja Rein Agur pälvis selle töö eest 2011. aastal Salme Reegi nimelise teatriauhinna.
Võidujoovastus
Sandra Brown
Tennisetäht Stevie Corbetti ähvardab oht kaotada kõik, mille nimel ta nii rängalt on töötanud ja ohvreid toonud – karjäär, maine, tulevik. Oma elu. Nüüd on tal ainult kaks nädalat, et lõplikule otsusele jõuda, kuid tema saatus sõltub tõe salajas hoidmisest.
Tuntud staarreporteri Judd Mackie töö on avastada saladusi. Mees on veetnud paar viimast aastat Steviet jälitades, sest on otsustanud ta paljastada rikutud glamuuritüdrukuna, kelleks ta teda peab. Siis pakub juhuslik kohtumine Steviega talle küllaga materjali loo jaoks, millest ta on unistanud.
Ta on oodanud aastaid, et seesugune võimalus talle sülle langeks. Nüüd on tal käes aasta kõige sensatsioonilisem lugu, et anda kogu maailmale teada tõde Stevie kohta. Kõik, mida tal on tarvis teha, on naise usalduse reetmine…
Aitab naljast! Legend Dan Põldroosist
Pille-Riin Purje
Mälestused muudavad «reaalaja» subjektiivseks. Kaduvas teatrikunstis eriti. Iseäranis Dani puhul, kes kulges oma suveräänses ajamõõtmes. (Ivo Uukkivi: «Dan elas omas ajamullis.») Dan Põldroos kinkis oma elukestvas mononäidendis iseendale, publikule ja partneritele heldelt aega, et oma lugusid pajatada, läbi mängida, üha uusi detaile juurde improviseerida ning mängu ja tõelisuse piire kombata, avardada, osatada. Kuni Dan lugu vestis, seni olevik kestis.
Dani saatust teatriilmas võiks vabalt vaadelda hoopis tagurpidi, lõpust algusesse. Oleks ehk õiglasem? See näitlejasaatus oligi äraspidine: ta ei rühkinud tippu, vaid alustas kõrgel mäeharjal ning liugles siis mäekallakut mööda alla. Just nõnda jõnksulises ja ettearvamatus rütmis nagu Dani lemmik-atraktsioonis, veepargis toru sees sõites.
Autorist
Pille-Riin Purje on teatriloolane ja -kriitik ning Raadioteatri toimetaja. Ta on töötanud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadurina, lavastanud kuuldemänge ning kuulunud aastaid Eesti teatri aastaauhindade žüriisse. Temalt on ilmunud raamatud «Jüri Krjukov. Rolliportreed ja mälestuskillud», «Kuraditosin näitlejat «Hiirelõksus»», «Jüri Järvet. Narr ja Kuningas» ja «Johannese passioon. Rakvere Teatri lavastuse vaatlus».
Andestus
Chadwicki perekonnakroonika
Marcia Willett
Kui kuulus saatejuht Jolyon Chadwick viib uue sõbratari Henrietta oma koju Kindlusesse – kaunisse iidsesse perekonna elupaika, kus Chadwickide suguvõsa on mitmeid põlvi elanud – ei kohtu tüdruk mitte üksnes suure suguvõsaga, vaid ka Jo ema Mariaga, kes aastate eest nii Jo kui ta isa hülgas.Maria näib andestust otsivat, kuid tema poeg ei ole seda meelt. Jo isa Hal tunneb end nüüd alatasa Maria ees süüdlasena ning tahab, et kõigi vahel valitseks taas sõprus. Aga Henrietta, kellele oma vanemate abielu purunemine endiselt valu teeb, ei ole kindel, kas ta suudab niisama lihtsalt andestada…
Minu Brüssel
Läbikukkunud euroametniku pihtimus
Vahur Afanasjev
Brüssel on meie uus Moskva, mis siis, et vanast pealinnast väiksem ja kõvasti kaugemal. Vladimir Võssotski asemel kuulatakse siin Jacques Breli ja Punase väljaku sõjaväeparaade asendavad streikivate põllumeeste traktorirongkäigud. Brüsselis elavad kõrvuti klanitud kodanlased, käratsevad moslemid, laisa sammuga neegrid, alalhoidlikud asiaadid, ropu suuga poolakad, maalähedased flaamid ja suurlinlikud prantsuse keele kõnelejad. Klaasist kontorihoonete ja hallist kivist elumajaridade vahel keeb kultuurielu, mida tasakaalustab töine olelusvõitlus. Minu viis aastat uues Moskvas möödus paukuva gaasikatla kõrval magades, lahtise autoga Brüsseli-alustes tunnelisoolikates kihutades, Põhja-Belgia ainsas metsas marjul käies, kolumblaste kõrtsis ussiga maitsestatud napse neelates ning metsikute kirjanike ja ületsiviliseeritud eurokraatidega sinasõprust juues. Kõik see annab kokku satiirilise reisiraamatu, kus komöödia põimub melodraamaga ja poliitiline ebakorrektsus siira inimarmastusega.
Sügiscapriccio
Ira Lember
Raamat algab noorpõlvesõprade ja ka armastajate Signe ja Rauli juhusliku ja ootamatu kohtumisega Estonia teatris Eesti taasiseseisvumise esimesel kuul. Nelikümmend seitse aastat ei teadnud nad teineteisest ega teinetese olemasolust mitte kui midagi. Raulil on seljataga rängad sõja-aastad Saksa ja Soome armees, Vene vangilaagrite põrgu ja lausa uskumatuna tunduv põgenemine, Signel aga elu okupeeritud Eestis. Kohtumiseks on aega ainult loetud tunnid, mis võimaldab rääkida vanale sõbrale üksnes kõige olulisemast… kuid mis on olnud elus kõige olulisem? Mõnes mõttes on tegemist järjega 2001. a. ilmunud romaanile Kevadromanss.
Vesi elevantidele
Sara Grues
Jacob, veterinaariatudeng, kel peaaegu käes akadeemiline kraad, pannakse hoolt kandma tsirkuse loomade eest. Seal kohtab ta Marlenat, hobustega esinevat ilusat noort staari, kes on abielus karismaatilise, ent probleemse loomataltsutaja Augustiga. Ta kohtub ka Rosie’ga, elevandiga, keda tundub olevat võimatu õpetada, kuni Jacob leiab viisi, kuidas talle läheneda. „Vesi elevantidele“ on suurepärase aja- ja kohatunnetusega raamat. See jutustab loo kahe inimese vahel tärkavast armastusest, mis saab jagu uskumatutest raskustest maailmas, kus isegi armastus on vaid vähestele lubatud luksus.
Toscana argipäev
Frances Mayes
Frances Mayes pakub lugejatele memuaare Toscanas veedetud päevadest, kirjeldab „Toscana päikese all“ ja „Bella Toscana“ ilmumise järel aset leidnud elumuutusi ning lisab sensuaalseid, mälestusi ellu äratavaid mõtisklusi Itaalia elu ajatust ilust ja joovastavatest naudingutest. Muuhulgas peatub Mayes pikemalt teemal, kuivõrd teistsugusena hakkas ta äkitselt nägema Toscanat pärast teise kodu renoveerimist, kui temast sai kolmeteistkümnendal sajandil Cortona lähedusse mäenõlvale ehitatud kivikatusega maamaja elanik, millele järgnes tutvus Toscana „metsikuma“ poolega ja aktiivne suhtlemine Toscana mägirahvaga. Ta kirjeldab koduse mägilinna igapäevarõõme, pöörates erilist tähelepanu linna keskväljakul keevale elule, renessansiajal Cortonas elanud kunstnikule Luca Signorellile ja koduaia saaduste nautimisele maalilises maapaigas. Kodukoha võludest aina suuremasse vaimustusse sattunud Mayes kirjutab Toscana tähelepanuväärsetest isikutest, kellest on saanud mälestuste varaait, pöördelistest hetkedest, mis viisid uute ideede sünnini ja kirjanikuelu nautimisest töötoas, kus sai alguse raamat „Toscana päikese all“.
Raamatust veel: http://www.ohtuleht.ee/blogid/raamatublogi/2821
Otsing
Nora Roberts
Võib tunduda, et Fiona Bristow’ elu on idülliline nagu paradiisis – võluv vana maamaja saarel Seattle’i ranniku lähedal, heal järjel koertekool ja põnevust pakkuv töö vabatahtlikuna jäljekoerte pääste- ja otsingutöödel. Rääkimata tema kolmest äärmiselt lojaalsest labradorist. Aga Fiona on leidnud tee siia pärast kohutavaid läbielamisi.
Mõned aastad tagasi õnnestus tal ainsana pääseda sarimõrvari käest – hullumeelse maniaki käest, kes jälitas ja röövis noori naisi, kägistas nad ära ja mattis maha, punane sall ümber keha. Kui politsei oli Punase salli mõrvarile jälile jõudmas, tulistas too Fiona politseinikust kihlatut ja tappis nii tema kui ka mehe K-9 partneri.
Orcase saarel on Fiona viimaks leidnud rahu ja üksilduse, mida naine vajas selleks, et oma elu uuesti üles ehitada. Siiski muutub kõik, kui ühel päeval ilmub tema sissesõiduteele Simon Doyle, kes hädasti tema abi vajab. Mees on saanud vastu tahtmist ülienergilise kutsika omanikuks, kelle mees oma emalt kingiks sai. Kõri on pannud toime meeletu hävitustöö Simoni maja kallal ja mehe kannatus on katkemas.
Fiona jaoks pole Kõri kutsikas, kellega oleks raske toime tulla. Lugu Simoniga pole sugugi nii lihtne. Mees on Orcasel uustulnuk, ta on tahumatu olemisega ja kiivalt omaette hoidev puidukunstnik, kes on tuntud oma peene maitsega loomingu poolest. Simon pole endale kunagi koera igatsenud ja päris kindlasti ei otsi ta endale naist. Pealegi pole kiitsakas punapea tema tüüp. Aga ahvatluse teed on äraarvamatud.
Samal ajal kui Fiona nõustub Kõri treenima ja Simon õpib hindama nii koera kui tema koolitajat, imbub minevik tagasi Fiona ellu. Varjust on välja ilmunud Punase salli mõrvari imitaator – mees, kelle verejanu juhib vaid üks motiiv: kätte saada naine, kes kunagi käest libises…
MAI 2011
Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele
Madleen Simson ja Egle Oja
Sellest raamatust leiab:
… mis võib olla meie laste seas üha enam levivate käitumishäirete, keskendumisraskuste ja hüperaktiivsuse põhjuseks
… kas menüümuutus võib leevendada autisminähtusid
… kuidas toit mõjutab lapse arengut
… milliste haigusteni võib viia kokkupuude raskemetallide ja muude toksiinidega
… kuidas elavhõbe kahjustab organismi
… millist varjatud ohtu võivad peita endas hammaste amalgaamtäidised
… mis on opioised peptiidid ning kuidas need kahjustavad närvisüsteemi
… millist mõju võib avaldada vaktsineerimine lapse ajule
… mis on toidutalumatus
… milliseid terviseprobleeme võib põhjustada piim
… kuidas manipuleerivad meie tervisega pärmseened
… mida tähendab gluteenitalumatus
… miks on valge suhkur halb
… mida tasub teada õlidest ja rasvadest
… millega terviseprobleeme põhjustavaid baastoiduaineid asendada ning hulgaliselt tervislikke retsepte.
Savisaar – tujukas mängur
Tuuli Koch
Müütiline, vaieldamatult Eesti poliitika üks kõige karismaatilisem mees Edgar Savisaar on suutnud luua enese ümber aura, mis teeb ta ühelt poolt nii meie kõigi omaks ja teisalt äärmiselt tabamatuks, mõistetamatuks.
Mis on Savisaar nõrkus? Võim või sellest ilma jäämine või hoopis mõttetruudusetud naised? Juba 90ndate algusest lisaks riigi võimutäiusele oma enese isiklikku võimuriik looma asunud Savisaare elu on olnud täis kirge – pidevad luuremängud Eesti poliitikas ja inimhingedes on ta tänaseks viinud seisu, kus Hundisilmal ei paku toitu Vilja Savisaar, vaid valitud külalistele serveerib keegi nõunikest. Tema ümbert on kadunud vanad võitluskaaslased ja jäänud on vaid mälestus hiilgeaegadest.
Savisaar on keerukalt lihtne: pelgab arste, solvub altvedamise järel, saadab riukalikke sms-e, vajab armastust ja hoolt. Ta on truu ja abivalmis nende vastu, kes talle oma töö ja olemisega abiks olnud. Aga kui palju neid on alles jäänud? Sest võimumäng on julm.
See on raamat Edgar Savisaarest kui inimestest, mitte lihtsalt poliitikust. Kuigi poliitika ja võim ongi tema elu. Mees, kes hullutas naisi oma sümpaatse oleku, lokkis pea ja erudeeritusega juba noorpõlves, tõdes juba plaanikomitee aegu „Mehi tuleb valida mõistuse, mitte ilu järgi“.
Võõra mõõga teenistuses
Raimond Kaugver
1944. aasta sügis. Eesti Laskurkorpuse patrullile satub kätte põgeneva endise SS-lase päevik. Selle autoriks osutub aga eestlane, kes on täpselt kirja pannud, kuidas kulges elu kodumaal pärast sakslaste saabumist 1941. aasta suvel. Päevikupidaja, romaani alguses vaid 16-aastane gümnaasiumiõpilane Väino Orunurm püüab jääda iseendaks ja leida õige suund, kuhu kujunenud olukorras minna. Kas liituda Omakaitsega või tunda kaasa kommunistidele? Kas pidada põrandaalust võitlust Eesti vabariigi eest või vaadata vaikselt kõrvalt? Selliste küsimustega heideldes puutub ta kokku erinevate maailmavaadetega, püüdes siiski leida oma kohta. Ent elul on omad plaanid ning eneselegi ootamatult astub ta vabatahtlikuna Eesti Leegioni. Järgneb väljaõpe Poolas ning lahingud Ukrainas ja viimaks Sinimägedes. Kuid kas võõras väes võõraste põhimõtete eest sõdimine on õige? Mis on üldse õige? Kuidas jääda ausaks iseenda ees? Need on küsimused, millest romaan räägib. 1959. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos ei jõudnud kunagi lugejani – 1960. aastal tekitas selle äramärkimine EKP Keskkomitees skandaali, makstes muuhulgas koha tollasele Kirjanike Liidu sekretärile Lembit Remmelgasele. Hiljem, 1981. aastal, mil autor oli romaani parandanud ja kohendanud, jäi see ikkagi riiulile.
Põneva saatuse ja sisuga romaan annab taaskord võimaluse tutvuda Raimond Kaugveri peidetud poolega.
„Võõra mõõga teenistuses” jõuab lugejateni esimest korda.
Jääprintsess
Camilla Läckberg
Kirjanik Erica Falck pöördub pärast vanemate ootamatut surma tagasi lapsepõlvekoju, mis asub Rootsi läänerannikul väikses Fjällbacka asulas. Kui tema lapsepõlvesõber Alex Wijkner leitakse tapetult, tiritakse Erica pettuste, valede ja saladuste võrku. Miski, mis juhtus kahekümne viie aasta eest, heidab sünget varju Alexile ja teda ümbritsenud inimestele. Alguses vastumeelselt, kuid seejärel aina kasvava uudishimuga otsustab Erica välja uurida, kes on valmis tõe varjamiseks kasutama sedavõrd äärmuslikke vahendeid. Samal ajal peab Erica tegelema oma isiklike probleemidega – värske armulooga ja tundega, et 35aastasena ei tea ta, mida oma elult tegelikult tahab… Camilla Läckberg on pärit Rootsi läänerannikul asuvast Fjällbackast, kus leiab aset ka tema teoste tegevus. Oma esimese raamatu «Jääprintsess» avaldas ta Rootsis 2003. aastal. Tänaseks on Camilla Läckbergilt ilmunud kaheksa kriminaalromaani, mis on saavutanud nii suure lugejamenu kui pälvinud ka kriitikute heakskiidu. Tema raamatute tõlkeõigused on omandanud 30 riigi kirjastajad ja neid on maailmas müüdud üle seitsme miljoni eksemplari.
Eestlasena Londonis: kübar jalas, saabas peas
Aime Hansen
Aime Hanseni värvikas elustiiliraamat viib meid Londoni varjatud nurkadesse, avab särava suurlinna peidus poole, mida turist naljalt ei märkagi. Koos pikemat aega Londonis elanud autoriga jälgime metropoli maa-alust elu, kohtume kodututega, näitlejaks ihalejatega ja surnuaiavaimudega, osaleme kuninglikul hobuste võidusõidul… Saame teada, mis tunne on olla lillepoetüdruk Madonna maja lähistel, segada pubis jooke, õpetada võõramaalastele inglise keelt. Vahetult vahendatud muljed ja isikupärane kirjutamisstiil teevad Aime Hanseni raamatust haarava lugemisvara.
Eesti romaan
Katrina Kalda
Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub ärimees Eeriku käendusel kirjutama järjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte’i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded välja ajalehesabas, luues Charlotte’ile kirjandusliku teisiku Carlotta. Sündmuste käigus aga tõstab järjeloo kangelane Teodor autori vastu mässu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused päevavalgele tuua. Katrina Kalda (s. 1980) on eestlannast prantsuse kirjanik, kelle poeetiline ja mängulise ülesehitusega debüütteos „Eesti romaan“ ilmus esmalt prantsusekeelsena mainekas kirjastuses Gallimard (“Un roman estonien”, 2010). Kuna kümne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Kalda romaan kirjeldab Eesti lähiajalugu, on meedia jõudnud nimetada Kaldat juba Sofi Oksase “vaimseks õeks” ja “mantlipärijaks.
Hetk, mida nautida
Kolmas raamat
Nora Roberts
New York Timesi menuautor Nora Roberts kutsub teid kohtuma lapsepõlvesõprade Parkeri, Emma, Laureli ja Maciga, kes on asutanud Connecticuti juhtiva pulmakorraldusfirma.
Laurel McBane’i sõbrad on talle ikka toeks olnud. Eriti just siis, kui tema unistus minna edasi õppima kulinaariakooli oleks vanemate rahaprobleemide tõttu teostamata jäänud. Nüüd tasub Laurel sõpradele nende headuse eest, luues ekstravagantseid ja maitsvaid pulmatorte ning maiusi, mis on täiuslikuks krooniks pulmades, mida sõpruskond oma klientidele korraldab.
Mis romantikasse puutub, siis usub Laurel sellesse – vähemalt teoreetiliselt. Kuid tema on liiga tagasihoidlik, et pidada kogu sellest uhkusest, mida teised naised näivad ihkavat. Tema peab oluliseks tugevat ja intelligentset meest – just sellist, nagu Parkeri vanem vend Delaney Brown, kellesse ta on juba lapsepõlvest saadik lootusetult armunud.
Skandaalisahin
Esimene raamat
Nicola Cornick
Skandaal pole üksnes kelmide jaoks, nagu tõestavad julged naised Nicola Cornicki sädelevas uues sarjas… Leedi Joanna Ware’il pole mingit soovi uuesti abielluda, kuid see ei peata tema uksele koputavate kosilaste kärsitust. Täis meeleheidet veel üht ettepanekut nurjata, suudleb Joanna jultunult Arktika-uurijat Alexit, lord Granti. Võimetu eitama hõõguvat kiindumust, mis leegitsema lööb, teab Joanna, et ta on pannud keelepeksuveski pöörlema. Kannatanud oma abielu jooksul loendamatuid truudusemurdmisi, on ta skandaaliga harjunud. Ent miski ei valmista teda ette šokeerivaks uudiseks, et tema kadunud abikaasa on talle ja oma sõbrale Alexile pärandanud oma vallaslapse. Samal ajal, kui kuulujutud kõrgseltskonnas lopsakalt vohavad, reisivad Joanna ja Alex Arktikasse, et orbu Inglismaale tuua. Võideldes lumetuiskude, metsiku looduse ja reetliku vandenõuga, peab Alex Joannat kaitsma, kuid mitte enne, kui ta on naise patuvõrku meelitanud…
APRILL 2011
Lohutaja
Anna Gavalda
Charles on Pariisis elav keskealine meesterahvas, kelle elu paistab pealtnäha ideaalne. Tal on hea töökoht, ta elab koos suurepärase pariisitari ja toreda teismelise tütrega. Charles on alati eneseküsitlemisest ja -analüüsimisest hoidunud, keskendudes sisekõne vältimiseks täielikult tööle. Kuni päevani, mil tema ette satub kolmest sõnast koosnev kiri. Need kolm sõna suudavad pöörata ta elu pea peale, viia ta mõtted minevikku lahendamata jäänud probleemide, tegemata jäänud tegude ja ütlemata jäänud sõnade juurde. Lapsepõlvesõbra poole minnes satub ta aga kohta, mis on täielik vastand tema hallile argielule Pariisis. Ta kohtub seal inimesega, kes erineb täielikult suuremast osast teda iga päev ümbritsevatest inimestest, ja see seiklus aitab Charles’il mõista, mida tal õnneks vaja on…Anna Gavalda on üks menukamaid tänapäeva prantsuse kirjanikke. Tema sulest on pärit teisigi eesti keelde tõlgitud raamatuid: „Ma armastasin teda”, „Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks”, „Koos, see on kõik”
Jumala poolt hüljatud 
Jan Beltrán
Lissabon. Suletud müüride vahel tuksleb üks väeti ja väsinud süda ning ootab oma lõppu. Teelõik, mis lahutab kaduvikust, on kui painajalik unenägu. Vana mehe hingehaavu noolib taltsutamatu üksilduse leek, mida võib lämmatada vaid surm. Ta mõtleb möödunud elule, mida üha valjemini tiksuvad minutid hetk-hetkelt kustutavad, nagu kustuvad ka tuled tema mälestustemajakas. Või on tegu hoopis ähmase ettekujutusega möödunust, ühe hinge rännakuga ajas, mis on hoomamatu nagu merre visatud teokarbist järele jäänud lainetus … Mitte keegi ei kuule ta tundekeeli purustavat hüüet. Massaud tajub, kuidas kõik – tema ise ja Lissabon – vaikselt laguneb. Ka aeg. Niisama vaikselt, nagu varisevad ta verejões seisvad meenutuste müürid.
Metsamoori ravimtaimeraamat
Irje Karjus
Minu Guatemala: maa, kus vikerkaar saab oma värvid
Kaja Kahu
Mõrtsuka näoga mees
Matti Rönka
Vale tõde
Tuule Lind
Püsililled roaks ja rõõmuks
Toivo Niiberg
Maitsvad lilled
Toivo Niiberg
Meie lilleklumpidele on saabunud ka üsna kavalad ja kahepalgelised suvelilled, nagu näiteks riitsinus, mis ühelt poolt võib lausa tappa ja teisalt ravida.
Väikekasvuhoone
Eva Schumann, Gerhard Milicka
Liigsete Meka
Viljo Anslan
Häid mõtteid kevadiseks meisterdamiseks
Tiie Jaaniste
MÄRTS 2011
Hoidised
Aive Luigela
Aive Luigela uus raamat on kaua oodatud kingitus kõigile, kes armastavad kevadest sügiseni aias askeldada või metsas jalutada ning on samas ka kirglikud hoidistajad. Nende kaante vahele on autor oma tarkused ritta pannud, peategelasteks eestimaised aia- ja metsasaadused. Autor on põhjalikult lahti kirjutanud ühe või teise säilitusviisi eripära, nii et säiliks ka hoidistatava tooraine kõrge toiteväärtus. Ammu tuntud meetodid – hapendamine, sügavkülmutamine, kuivatamine, marineerimine ja vesihoidised on au sees ka täna. Nagu eelnevateski raamatutes, on Aive Luigela retseptid lihtsad ja kodused.
Aive Luigela on Kodutohtri ja Terviselehe kauaaegne kaasautor ning mitmete populaarsete raamatute autor. Ta on sage külaline raadios ja televisioonis, kui on vaja rääkida toiduainetest ning maitse- ja tervisetaimedest.
Retk taimede maailma
Urmas Laansoo
Tuntud botaaniku, Tallinna Botaanikaaia teaduri Urmas Laansoo rikkalikult fotodega illustreeritud raamat on loogiline jätk 2009. aasta kevadel ilmunud „Taimeraamatule“. Taas võib lugeja osaleda rohkelt üllatusi pakkuval jalutuskäigul taimede mitmekesises imepärases maailmas, teejuhiks ja jutuvestjaks oma ala tõeline entusiast ja suurepärane asjatundja. Ka see raamat pakub kasulikke nõuandeid ja näpunäiteid erinevate taimede kasvatamiseks nii koduaias kui ka tubastes tingimustes. Eriti põnev on raamatu kolmas osa, kus autor tutvustab lähemalt paarikümmet meile eksootilist taime, kelle seas on näiteks söödav lõhnasaba, merikobarik, lõhnav utekakar, sile malpiigia, transvaali õhupallipuu, lambiharjapuud. Kõik liigid on varustatud ladinakeelsete nimetustega, antakse lühiülevaade taime päritolust, väljanägemisest ja liigi iseärasustest, samuti taime kasutamisest minevikus ja tänapäeval.
Huntide reekviem
Hugo Viires
1907. aastal Ida-Virumaal sündinud Hugo Viires arreteeriti nõukogude võimuorganite poolt 1946. aastal ja mõisteti kümneks aastaks sunnitööle. Pääsenud küll sovjetlike vangilaagrite põrgust lõpuks eluga, oli tema nii paljutõotavalt alanud kirjanduslik karjäär paraku läbi. Enne Teist maailmasõda, aga ka selle ajal, oli ta avaldanud toonases perioodikas hulgaliselt artikleid, esseesid ja arvustusi ning kirjutanud näidendeid. Sõja ajal organiseeris Hugo Viires illegaalse ülevabariigilise puudustkannatavate eesti vaimuinimeste abistamise organisatsiooni – Eesti Rahvusliku Abistamiskomitee. Seda kinnitavad aastal 2000 vanast mürsukestast leitud vanad dokumendid. Viirese loomingut läbib punase niidina leppimatus kommunistliku maailmakorraga. Käesolevas, oma esimeses avalikkuse ette jõudvas raamatus annab unustatud kirjamees haarava olukirjelduse küüditamisest ning nõukogude võimuorganite ja hävituspataljonide verisest märatsemisest Ida-Virumaal 1941. aastal. Lisaks sisaldab trükis põhjaliku ülevaate autori elukäigust, mida täiendavad mitmed meeleolupildid sõjaeelsest Eestist. Hugo Viirese loominguline pärand täies mahus alles ootab avastamist.
Heinz Valk. Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua
Heinz Valk, Madis Jürgen
Kolmas märk
Yrsa Sigurðardóttir
Lepatriinupüüdja
Kiiri Saar
Naabrid
Erik Tohvri
On vana tõde, et sugulasi ja naabreid ei saa valida, nendega peab lihtsalt arvestama; paraku võib see ettenägematuid olukordi, ootamatuid suhteid ja pahandust kaasa tuua. Väljaotsa tee oli alati Eespere õuest läbi käinud ning ka talu uut pererahvast juba paar aastat teeninud. Kui aga võimukas linnadaam Sigrid Lasila Eesperele oma suvekodu rajas, tekkisid naabrite vahel sedamaid nii tõmbe- kui tõukejõud, sest kena välimusega naine oli harjunud nii oma kui ka teisi mehi valitsema.
Maoõgija
Viktor Suvorov
NL, 1936. a suvi.
Autor kirjeldab värvikalt nii kõrgema parteiladviku kui lihtrahva elu, nii Moskvas kui kolkalinnakeses Konotopis, aga ka NKVD juhtkonna mõisas”. Äsja on lõppenud kohtuprotsess Zinovjevi ja Kamenevi üle, kuid süüdi mõistetakse üha uusi rahvavaenlasi. Timukatel on käed tööd täis.
NKVD ülem Jagoda tunneb end kõikvõimsana ning sepitseb vandenõu Stalini kukuta miseks, kuid äkki tuleb tobeda äparduse kaudu päevavalgele see, et ta varastab Kolõmalt suurtes kogustes kulda. Ja nüüd tuleb juba Jagodal endal timukaid karta…
Mu armas Väike!
Artur Rinne kirjad Arhangelski vangilaagrist
Risto Lehiste
„Mu armas Väike” on pühendatud Artur Rinnele – lauljale, kes Hugo Hiibuse sõnul „laulis end eesti rahvaga sina peale”. Selle raamatu sisuks on kirjad, mis saatuse tahtel leiti tema kauaaegse elumaja Salme 25 pööningult just 2010. aasta maikuus, enne Artur Rinne 100. juubelit. Need kirjakesed ning Rinne loodud laulud heidavad valgust mitmete generatsioonide lemmiku sellele elupoolele, millest kunagi ei räägitud.
Arhangelski vangilaagrist saadetud kirjades oma naisele peegeldub tihti terava keele poolest tuntud Arturi tundelisem pool, vangilaagri elu-olu ning mitte just kõige sõbralikumad hoiakud tolleaegse ühiskonna ja režiimi suhtes. Kirjad on lihtsad ja südamlikud – samasugused nagu Artur Rinne ise. Veelgi südamlikumad on tema loodud laulud, mis ühtaegu nii vastanduvad kui ka peegeldavad seda rasket olukorda, kus Rinne viibis.
Amorina
Bengt Anderberg
Rootsi kirjaniku Bengt Anderbergi romaan „Amorina“ kujutab autori suguseltsi uskumatut ja ilmselt veidi kokkuluisatud saatust umbes saja aasta jooksul, alates 1830. aastast kuni 1930ndateni. Amorina on raamatu naissoost tegelaste koondnimi. Meessoost tegelased hukkuvad enamasti armastusest või armastuse tagajärjel. Üks keeruline, jube ja liigutav seiklus järgneb teisele, ühest loost kasvab välja teine, kuni jõutakse leidlapsest peategelase, kirjaniku alter ego saatuseni.
Tervise kokaraamat
Aive Luigela
Armastatud autori ja tervisliku toitumise eeskõneleja Aive Luigela kuues raamat sündis ideest pakkuda enam levinud tervisehädade ja haiguste leevendamiseks sobivaid retsepte ning toitumissoovitusi. Raamatus käsitletakse nii immuunsüsteemi tugevdamist, toiduallergia ohjamist, südamele, neerudele ja teistele organitele meelepäraseid toite, ning ka lihtsalt nõuandeid ja nippe, kuidas organismi puhtana hoida ja turgutada.
Autor tõdeb, et me oleme saanud küll teadlikumaks värvilistes pakendites sisalduvate lisaainete osas, küll aga on meie igapäevased toitumisharjumused endiselt kaubanduse poolt liialt mõjutatavad. Mürkide ja jääkainete kogunemine kehas tekitab viletsa enesetunde ja väsimuse. Paljudel on probleeme seedimisega, oleme allergilised ja immuunsüsteem ei suuda meid kaitsta ei lihtsamate ega tõsisemate tervisehäirete eest.
Selle raamatu retseptides on lähtutud tasakaalustatud toitumise põhimõtetest, tervendavaid toiduaineid on siin kombineeritud värsketes ja nauditavates kombinatsioonides. Ja need sobivad igas eas inimestele, ka lastele. Mõistlikku isu ja tugevat tervist!
Vanaisa tuletorn
Tarmo Teder
Tarmo Tederi uue, mitmekihilise romaani tegevus leiab aset Eesti põhjaranniku põlises kalurikülas ja seda hõlmavas jõukas vallas. Sinna on 2009. aasta sügiseks kanda kinnitanud igasugused inimesed, peategelaseks on aga saekaatrist järsku töötuks ja pensioni ootele jäänud 60-aastane põliselanik Eerik Lauter.
Eerik on kirglik rannakalur, kes saab nüüd rohkem aega järgida oma südame kutset, milleks on alati olnud meri. Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakatakse looma külaseltsi, et astuda vastu vallavõimu ülekohtule ja sahkerdustele. Töödes ja toimetustes meenutab Eerik oma hargnenud suguvõsa ja alles jäänud kodukandi lugu nii ENSV, EW kui Vene tsaari ärevatest aegadest. Aga ka 21. sajandi kodanikekogukonnas tekkivad omad pinged ja lahkhelid ning lisaks tabab Eerikut veel ootamatu hoop hingepõhja. Vananev rannamees ei lase end isiklikust tragöödiast siiski murda ja hakkab ühise uhke asjana üksi looma väga iselaadset mälestusmärki, millest tõuseb uut tüli.
Põnevas raamatus on rohkem küsimusi kui vastuseid ja kirjanik jätab otsad 2010. aasta augustiöö musta merevette.
Anonüümkirjad
Jaan Mikweldt
Mareen astus koduteel telemaja valvelauast läbi, et võtta temale saabunud kirjad ühes. Talle meeldisid kontaktid vaatajatega, sest sealt võis saada alguse mõnigi hea ärisuhe. Oli ta ju tekstiilikunstnik, kes pidi ennast ära elatama. Üks kiri oli saatja aadressita, kuid margi peal tempel andis teada, et see on saadetud tema lapsepõlve kodulinnast.
“Usud sa tõesti, et see oli õnnetusjuhtum? Ei, ta tapeti! Nüüd oled sa kuulus ja ilus, sul on võimalik kätte maksta!” Mareen hoidis värisevate sõrmede vahel kirja. Kümme aastat oli möödunud tema armastatu mõistatuslikust surmast, kes sellele nüüd siis vihjab, kellelgi peavad ju kindlad tõendid olema. Mareen kuulutab vanematele, et võtab mõneks nädalaks puhkuse ja sõidab ära vanaema juurde.
Maaelu tundub vaheldustpakkuv, paljud klassiõed-vennad ju tuttavad ja romantilised hetked Askuriga ei jäta teda külmaks. Kuid ühel õhtul on aia küljes järjekordne anonüümkiri hoiatusega, sa soojendad mõrtsukat. Mareenist saab detektiiv, kes esialgu ei usalda oma kahtlusi kellegagi jagada, proovib ise, kuni see toob kaasa õnnetuse…
Unistuste nimel
Kaie Kõrb
Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba.
Praeguse eluetapi kõige tähtsamaid tegelasi, imelisi kaksikuid Eduardi ja Raimondit ootas ta koos abikaasa, lätlase Viesturs Jansonsiga seitse pikka aastat. Küllap mõni teine oleks unistusele lapsi saada 47aastaselt kriipsu peale tõmmanud ja leppinud, et see õnn jääb maitsmata. Kaie aga unistas edasi ning võib taas kord olla õnnelik ja rahul, et on harjunud unistuste nimel nii kaua kannatama, kuni need lõpuks täituvad.
Minu isa Gunnar Aarma
Maria Tilk
Kasvatusteadlane Maria Tilk on vorminud raamatuks isiklikud mälestused ja mõtted oma isast Gunnar Aarmast, kelle surmast möödus tänavu veebruaris kümme aastat.
Gunnar Aarma, keda Eesti avalikkus teab ennekõike teadmamehe, õpetaja ja valgustajana, on kahtlemata 20. sajandi Eesti ajaloo üks huvitavamaid ja omapärasemaid persoone. Pöörased ja traagilised sündmused, mis möödunud sajandil Eestis ja terves Euroopas aset leidsid, said Gunnar Aarmale osaks kõige elavamal, kohati lausa uskumatuna tunduval ja muinasjutulisel moel. Justkui filmina jookseb tema jõuka ja lugupeetud Tallinna tekstiilikaupmehe perest alguse saanud elu läbi sõjaeelse Euroopa, Venemaa asumise, vangi- ja sunnitöölaagrite tagasi Eestisse, Pärnusse, kus ta rajab oma kodu, alustab tööd muusikaõpetajana, kasvatab üles lapsed, ning võtab vastu rohkelt külalisi, pälvides sadade kui mitte tuhandete eestlaste tähelepanu ja lugupidamise.
Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid vähem tähelepanu ei vääri tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest ei osanuks tavaline Eesti lihtsurelik unistadagi. Hemingway, Franco abikaasa ja Hitler, kui mainida ära mõned kuulsamad tegelased, kellega tal õnnestus silmast silma suhelda. Kaasakiskuvad, kohati lausa südantlõhestavad on Maria Tilga mälestused ja kirjeldused Aarma ja tema pere kannatustest Venemaal, heitlused nälja, külma ja huntidega, tähendab surmaga.
Gunnar Aarma läbielatud aastad tekitavad aukartust ja panevad lausa kadestama, kui palju õnnestus ühel Eesti mehel oma 84 eluaasta jooksul kogeda. Gunnar Aarma on mees, kelle eluloo põhjal annaks kindlasti filmi vändata, sest filmilikult mitmekesine, kuid siiski õnneliku lõpuga tundub selle mehe ja tema pere lugu.
Minu Eesti 2
Mida Sa tahad?
Justin Petrone
Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks.
Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille „metsarahvaga” oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud?
Hamilton
Catherine Cookson
Maisie ei suuda aru saada, miks tema ema teda ei armasta. Kui tüdruk jääb ilma ka ainsast inimesest, keda ta usaldab, oma kasuisa George’ist, hakkab ta üha sagedamini oma kujutlustesse põgenema. Hamiltoniga kohtub ta esimest korda, kui ta on seitsmeaastane, aga ta ei saa kellelegi öelda, et ta ainus sõber on kujuteldav hobune. Tüdruk kasvab üles naiivse ja ebakindlana ning seetõttu on olemas oht, et teda püütakse ära kasutada. Võib-olla aga on just Hamilton see, kellelt Maisie raskel hetkel tuge saab.
Hüvasti, Hamilton
Catherine Cookson
Maisie’l on seljataga üksildane ja mitte eriti õnnelik lapsepõlv ning õnnetu abielu. Ta on lõpuks leidnud endale lähedase inimese ja tegevuse, mis talle naudingut pakub. Oma lapsepõlve peamisest toest ja lohutusest, kujuteldavast hobusest Hamiltonist on ta kirjutanud raamatu, mida on saatnud suur menu. Siis aga selgub, et minevikust vabanemine ei olegi nii lihtne, nagu ta on arvanud. Keegi soovib talle halba ja tahab, et ta kaotaks kõik selle, mis teda õnnelikuks teeb. Järg raamatule “Hamilton”.
Harold
Catherine Cookson
Põhja-Inglismaalt pärit ja kehvades oludes kasvanud Catherine Cookson on kirjutanud ligi sada romaani. Enamasti on neis juttu raske saatusega naistest, kes siiski tänu oma visadusele ja kindlameelsusele kuidagi elus hakkama saavad.
“Haroldis” leinab Maisie oma teist abikaasat ning lohutust pakub talle Haroldi-nimelise nooruki seltskond. Maisie otsustab poisi lapsendada ning elu hakkab talle taas rõõmu pakkuma. Siis aga selgub, et saatusel on Maisie’le veel keerdkäike pakkuda ja tal tuleb teha raskeid otsuseid…
“Harold” on Catherine Cooksoni Hamiltoni-triloogia viimane raamat (varem on sarjas ilmunud „Hamilton“ ja „Hüvasti, Hamilton“).
Varjude riigis
Gilbert Gallerne
Politseikapten Vincent Brémonti elu pöörati pea peale, kui tema naine Alexandra mehe teenistusrelvaga enesetapu tegi. Mitte miski ei olnud seda ennustanud. Ka tagantjärele ei leitud naise teole seletust. Vincent tundis süüd, mida mõistis uputada vaid viskisse. Armas tütreke sai ise hakkama… Aasta möödudes tapeti aga tema kodu lähedal mees, kellel on taskus tema aadress. Mida mees temast tahtis? Kas Vincentil õnnestub kõikidele katsumustele vastu panna, tõele näkku vaadata ja varjude riigist väljuda?
Romaani «Varjude riigis» eest pälvis autor 2010. aasta Orf`vres´i kaldapealse auhinna – Prix du Quai des Orf`vres , mis antakse igal aastal parima prantsuskeelse politseiromaani käsikirja eest.
VEEBRUAR 2011
Eilsest tänasesse
Jaan Tangsoo
Oma romaanides teravate süžeedega silma paistnud autor on seekord võtnud vaatluse alla hävituspataljonide tegevuse metsavendade hävitamisel, samuti ka KGB poolt toimepandud kuriteod Nõukogude Eesti elanike vastu. Mitme läbiva süžeeliiniga romaanis on kesksel kohal noore mehe Leo kujunemislugu, tema püüdlused hariduse omandamiseks, isikliku õnne leidmiseks, normaalse elu elamiseks ses keerulises ja vastuoludest tulvil ajajärgul, mil olime sunnitud elama võõra võimu all.
Kättemaksu ballaad
Monika Rahuoja-Vidman
Kui Jolanda mees ööseks koju ei tule ja naine selle asemel hoopiski viite võimalikule truudusemurdmisele leiab, solvub ta väga ja otsustab mehele kätte maksta. Ja ka armukesele.
Selgub aga, et Riiko armsamat pole sugugi lihtne leida. Mis saab edasi…
Kas Jolanda leiab saladusliku armukese üles? Miks tema parim sõbranna planeeritavast kättemaksust kõike teada tahab? Kuidas on Mikelina ja Jolanda omavahel seotud? Mis juhtub X-baaris?
Seda kõike saad teada, kui loed neljaosalise sarja teist raamatut „Kättemaksu ballaad“.
Ussikuninganna Egle
Helju Pets
Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.
„Ussikuninganna Egle” on järg 2010. aastal ilmunud raamatule „Õnneõiteta sirelid”.
Kuidas olla vallaline
Liz Tuccillo
Ühel kargel oktoobrikuu hommikul New Yorgis on Julie Jenson – vallaline 38-aastane kirjastuse PR-töötaja – parajasti teel tööle, kui ta saab oma sõbrannalt Georgialt hüsteerilise telefonikõne. Georgia on vapustatud oma mehe teadaandest, et ta jätab naise sambaõpetaja pärast maha. Georgia käib Juliele peale, et ta korraldaks koos kõigi oma vallaliste sõbrannadega lõbusa õhtu ja tuletaks kõigile meelde, miks on nii tore vaba olla. See õhtu saab aga Juliele äratuseks, sest ühelgi tema sõbrannal ei paista hetkel eriti lõbus olevat. Nii panebki Julie, kellel on Manhattanil vallalisena elamise hädadest ja pettumustest kõrini, oma ameti maha ning asub teele, et uurida, kuidas naised mujal maailmas vallalisusega toime tulevad. Julie rändab Pariisist Riosse, Sydneyst Balile, Pekingisse, Mumbaisse ja Reykjaviki ning reisi käigus ta armub, näeb oma südant murdumas, uudistab maailma ja õpib rohkem, kui ta oleks eales osanud ette kujutada. New Yorgis näevad aga tema sõbrannad vaeva oma probleemidega.
JAANUAR 2011
Mürka. Pea jagu üle
Mart Soidro
Raju elulooraamat meie läbi aegade ühe parima korvpalluri Martin Müürsepa värvikast elust. Ausa otsekohesusega on kirjeldatud esimesena NBA-sse jõudnud tippkorvpalluri karjääri, peatudes ka seikadel, mis tavapärastesse elulooraamatutesse ei jõua. 36-aastase sportlase 480-lehejüljeline, 600-nimelise isikuregistri ja 430 artiklile viidatud elulooraamat on meie oludes pretsedenditu. Autoril õnnestus ettevalmistusperioodil vestelda pea kõigi Müürsepa jaoks oluliste inimestega, alates Martini emast ja lõpetades kultustreener Dušan Ivkovićiga. „Mürka. Pea jagu üle“ on helges helistikus kirjutatud raamat, kus ei nuteta taga käestlastud võimalusi ega klaarita kellegagi vanu arveid – kõige kriitilisem peategelase suhtes on peategelane ise.
Mida teha siis, kui tunneli lõpus ei paista valgust ning praktiliselt keegi sinusse ei usu – ka sellele küsimusele annab Mürka-raamat vastuse.
Läbi aja
Nora Roberts
Tänapäeva lõksu jäänud Caleb Hornbloweri suurim probleem polnud mitte see, kuidas pääseda tagasi kahekümne kolmandasse sajandisse, vaid see, et ta oli armumas ahvatlevasse Liberty Stone’i, kes tõestas talle, et armastus võib olla veelgi tugevam kui aeg.
Caleb kuulus tulevikku, kuid kuidas küll jätta maha minevik – ja Liberty?
Lase sisse see õige
John Ajvide Lindqvist
Kui õudus Blackebergi jõuab, ei saa alguses keegi midagi aru. On 1981. aasta hilissügis ja eeslinnaelu kulgeb oma tavalist rada. Kuid kui kõrvallinnaosast Vällingbyst leitakse teismelise poisi verest tühjaks lastud keha, saavad alguse kuulujutud rituaalmõrva kohta ning need jõuavad ka ajalehtede esikaantele.
Veel ei aima keegi, milles tegelikult asi on. Kaheteistaastast Oskarit paelub mõrv, kuid see pole tema elus kõige olulisem. Kõrvaltrepikotta on kolinud uus tüdruk. Neist saavad sõbrad. Neist saab midagi enamat. Tüdruk on aga kuidagi imelik. Miski ei klapi. Ja välja tuleb ta ainult öösiti.
“Lase sisse see õige” on midagi nii haruldast nagu Rootsi eeslinnas toimuv õuduslugu. Lastele keelatud lugu armastusest, kättemaksust ja vampiiridest. John Ajvide Lindqvist kasvas ise üles Blackebergis ja on hiljem tegutsenud mustkunstniku, koomiku ja stsenaristina.
Keha
Stephenie Meyer
Melanie Stryder keeldub haihtumast. Meie maailma on vallutanud seninägematud vaenlased. Inimesed muutuvad nende sissetungijate kestadeks, nende meeled allutatakse, sellal kui kehad jäävad puutumata ning jätkavad oma elu pealtnäha endiselt. Enamik inimkonnast on alistatud. Kui Melanie, üks vähestest allesjäänud mässajatest, kinni võetakse, on ta kindel, et see on tema lõpp.
Rändajat, sissetunginud “hinge”, kes sai Melanie keha, hoiatati probleemide eest, mis kaasnevad inimkehas elamisega: rabavad emotsioonid, mälestused. Aga üht probleemi ei osanud Rändaja oodata: et tema keha eelmine asukas keeldub oma meeltest lahti ütlemast. Rändaja uurib Melanie mõtteid, lootes avastada allesjäänud inimvastupanu asukohta. Selle asemel täidab Melanie Rändaja mõtted kujutluspiltidega mehest, keda Melanie armastab – Jaredist, end ikka veel varjavast inimesest. Võimetu end oma keha ihalustest eraldama, hakkab ka Rändaja igatsema mehe järele, kelle leidmine on talle ülesandeks tehtud. Kui Rändajast ja Melaniest saavad väliste jõudude mõjul vastu tahtmist liitlased, alustavad nad ohtlikke ja ebakindlaid otsinguid, et leida mees, keda nad mõlemad armastavad. Stephenie Meyer, üks meie aja kõige vastupandamatuid kirjanikke pakub paeluva ja unustamatu romaani armastuse järjekindlusest ja inimlikkuse olemusest.
Stephenie Meyer on menusarja Videvik autor. Ta on lõpetanud Brigham Youngi ülikooli kraadiga Inglise kirjanduses ning elab praegu Arizonas koos oma abikaasa ja kolme pojaga. „Keha“ on tema esimene romaan täiskasvanutele.
Comeback
Kaur Kender
President Toomas Henrik Ilvese kutsele “Talendid koju” vastab Kaur Kender kõige alatumal moel, tuues Eestisse tagasi mehe, keda siin kõige vähem oodatakse… Karl Pajupuu, oma esikromaani, auhindadega pärjatud “Iseseisvuspäeva” antikangelase. Kaur Kenderi COMEBACK, parimate hard boiled romaanide filigraanne pastišš, jutustab kaelamurdva kiirusega lihtsa, kuid ajatu loo rahast, armastusest, lojaalsusest ja võimust.
Abielunaiste saladused
Carol Mason
Jilli ja Robi abielu on õnnelik senikaua, kuni nad saavad teada, et Rob ei saa lapsi. Jilli jaoks pole see maailma lõpp. Talle piisab usaldusväärsest abikaasast, kes armastab teda kogu südamest ja teab täpselt, mida ta naine voodis vajab. Aga viimasel ajal keeldub Rob seksist ja kõigist selleteemalistest aruteludest. Nende suhe jookseb ummikusse ja Jill igatseb tähelepanu…
Asi polekski kõige hullem, kui Jilli üks sõbranna ei hoopleks maailma parima seksiga (pettes seejuures oma abikaasat), teise sõbranna vapustav abikaasa on aga endiselt oma naise jaoks ainus ihaldusväärne mees maailmas.
Kas elu ikka on alati selline, nagu paistab? Kui hästi me tunneme oma abikaasasid, parimaid sõbrannasid, või kasvõi iseennast? Soovides neile küsimustele vastust leida, läheb Jill, pea püsti, vastu truudusetusele, otsides tõde…
siit on eriti hea lugemist valida! kõik uued raamatud on sul nähtavasti läbi loetud! peab pärnu postimehele märku andma, et meil on tubli soovitaja juurde tekkinud lisaks senistele.
Kirjutas: liivia on 2. apr 2012
at 09:09
Raamatute sisukokkuvõtted on raamatute tagakaane pealt, soovitada saan ikka neid väheseid raamatuid, mida raamatukokku tellin ja olen nimekirjadest välja noppinud.
Kirjutas: Malle on 2. apr 2012
at 13:54