“Nora”, Jan Beltrán
Sümpaatseks kirjutatud prostituudi lugu. Lihtne lugeda, haaravalt kirjutatud, pisut seebiooperlik. Raamatust ei puudu ka mõrvad, vägivald ja õnnetused, mis loole vürtsi lisavad. Mulle meeldis autori esikromaan „La mala vida ehk neetud elu” veidi rohkem, kuid “Nora” on samuti mõnus ajaviiteraamat.
Aravind Adiga, „Valge tiiger“
2008. aasta Bookeri auhinna võitja ja asja eest. Tegemist on romaaniga, mis koosneb India ärimehe kirjadest Hiina peaministrile: peateemaks oleks justkui äri, kuid sisuliselt on need siiski tema enda elust. Siin leidub peaaegu kõike – irooniat, ühiskonnakriitikat, vägivalda, India elu absurdi ja isegi üks mõrvalugu. Kui juba lugema hakkasin, oli raske käest panna.
Dollari hind. Avameelne päevik Ameerikast.Christel Karits
Lugesin selle kõmulise raamatu läbi uudishimust. Jubedus. Empaatiavõimetut inimest ei tohiks vanurite lähedussegi lubada.
Khaled Hosseini “Tuhat hiilgavat päikest”.
Kuna “Lohejooksja” oli minu käesoleva aasta parimaid lugemiselamusi, siis tundsin rõõmu kirjaniku teise raamatu ilmumise üle. Lugesin kohe läbi ja ei pidanud pettuma.
Kui kirjaniku esimene raamat “Lohejooksja” keskendub meestemaailmale, siis “Tuhat hiilgavat päikest” räägib naistest. Lugu algab 70. aastail ja ulatub otsaga tänapäeva. Loo taustaks on ajaloolised sündmused. Kohati on seda raamatut ikka väga valus lugeda. Kui K. Hosseini mõlemad raamatud läbi lugeda, siis saame aru, mis Afganistanis on toimunud ja toimub ning miks see riik on sellises seisus. Kirjanik teeb selle lihtsalt selgeks, edukamalt kui ajalooõpik.
Ei saa ütlemata jätta, et nende kahe raamatu juurde sobiks lugeda ka kolmandat – Plahvatus (http://www.apollo.ee/product.php/0723313).
See annab aimu, kui mõistetamatu on nende mõtlemine ja käitumine!
Lugege, te ei kahetse )
Michael Winterhoff “Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid”.
Autor toob välja põhjused, miks laste käitumine on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja nendega hakkamasaamine ei ole enam sugugi lihtne. See, mida täna näeme, on vabakasvatuse vili. Olen autoriga täiesti nõus, et lapsel peavad olema täiskasvanu poolt paika pandud reeglid ja piirid. Minul kui vanaemal tekkis küsimus: kas ma tõesti ehitan endale “nartsissistlikku ausammast”? Igatahes püüan seda vältida.
Soovitan seda raamatut kõikidele emadele-isadele ja pedagoogidele.
Mihkel Raud “Sinine on sinu taevas”. Meelelahutuslik ajaviiteraamat. Kõike korraga ja palju: kapo ja kripo, FSB, vasakterroristid, paremäärmuslased, plahvatused, inimröövid ja mõrvad. Loodan, et meil tegelikult taolist olukorda ei teki. Mõnus lugemine, mulle meeldis.
Khaled Hosseini raamat “Lohejooksja”. Lugesin raamatu läbi ühe hingetõmbega. Meile on Afganistan eelkõige maa, kus eestlased on sõdinud ja praegugi sõdivad. Afgaanidele on see vaatamata sõdadele kodu koos oma tavade, traditsioonide ja eripäraga. Seepärast on raamat kasulik lugemine ka silmaringi laiendamiseks, mõjutab arusaama Afganistanist ja afgaanidest, nende kultuurist, religioonist ja ajaloost.
“Lohejooksja” on emotsionaalne ja haarav lugu Afganistanist erinevatel aegadel – alates monarhia viimasest õitsenguaastast 70. ndatel kuni tänapäevase Talibani hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. Raamat armastusest, sõprusest, lunastusest. Kirjutatud haaravalt, tõlge samuti hea. Hiljuti ilmus eesti keeles kirjaniku teine raamat “Tuhat hiilgavat päikest”.
“Nora”, Jan Beltrán
Sümpaatseks kirjutatud prostituudi lugu. Lihtne lugeda, haaravalt kirjutatud, pisut seebiooperlik. Raamatust ei puudu ka mõrvad, vägivald ja õnnetused, mis loole vürtsi lisavad. Mulle meeldis autori esikromaan „La mala vida ehk neetud elu” veidi rohkem, kuid “Nora” on samuti mõnus ajaviiteraamat.
Kirjutas: Malle on 26. juuni 2010
at 10:44
Ongi, väga huvitavad leieud, need mõlemad raamatud! Erineb väga meie tänapäeva kirjandusest – värske mõte ja keelekasutus!
Kirjutas: Ticca on 13. juuli 2010
at 10:11
Margaret Atwood, “Pime palgamõrvar”
See raamat ei ole kiireks läbilugemiseks, vaid pigem aeglaseks nautimiseks. Soovitavalt koos šokolaadiga.
Kirjutas: Eva on 22. mai 2010
at 22:54
Aravind Adiga, „Valge tiiger“
2008. aasta Bookeri auhinna võitja ja asja eest. Tegemist on romaaniga, mis koosneb India ärimehe kirjadest Hiina peaministrile: peateemaks oleks justkui äri, kuid sisuliselt on need siiski tema enda elust. Siin leidub peaaegu kõike – irooniat, ühiskonnakriitikat, vägivalda, India elu absurdi ja isegi üks mõrvalugu. Kui juba lugema hakkasin, oli raske käest panna.
Kirjutas: Eva on 22. mai 2010
at 22:45
Dollari hind. Avameelne päevik Ameerikast.Christel Karits
Lugesin selle kõmulise raamatu läbi uudishimust. Jubedus. Empaatiavõimetut inimest ei tohiks vanurite lähedussegi lubada.
Kirjutas: Malle on 12. mai 2010
at 17:11
See on TÖÖ, emppatiaga ei ole miskit tegemist, siis põled väga ruttu läbi
) Aga selle töö eest maksti ju väga hästi 
)
Kirjutas: Ticca on 13. juuli 2010
at 10:07
Khaled Hosseini “Tuhat hiilgavat päikest”.
Kuna “Lohejooksja” oli minu käesoleva aasta parimaid lugemiselamusi, siis tundsin rõõmu kirjaniku teise raamatu ilmumise üle. Lugesin kohe läbi ja ei pidanud pettuma.
Kui kirjaniku esimene raamat “Lohejooksja” keskendub meestemaailmale, siis “Tuhat hiilgavat päikest” räägib naistest. Lugu algab 70. aastail ja ulatub otsaga tänapäeva. Loo taustaks on ajaloolised sündmused. Kohati on seda raamatut ikka väga valus lugeda. Kui K. Hosseini mõlemad raamatud läbi lugeda, siis saame aru, mis Afganistanis on toimunud ja toimub ning miks see riik on sellises seisus. Kirjanik teeb selle lihtsalt selgeks, edukamalt kui ajalooõpik.
Kirjutas: Malle on 8. mai 2010
at 13:32
Ei saa ütlemata jätta, et nende kahe raamatu juurde sobiks lugeda ka kolmandat – Plahvatus (http://www.apollo.ee/product.php/0723313).
)
See annab aimu, kui mõistetamatu on nende mõtlemine ja käitumine!
Lugege, te ei kahetse
Kirjutas: Ticca on 24. juuli 2010
at 22:16
Michael Winterhoff “Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid”.
Autor toob välja põhjused, miks laste käitumine on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt muutunud ja nendega hakkamasaamine ei ole enam sugugi lihtne. See, mida täna näeme, on vabakasvatuse vili. Olen autoriga täiesti nõus, et lapsel peavad olema täiskasvanu poolt paika pandud reeglid ja piirid. Minul kui vanaemal tekkis küsimus: kas ma tõesti ehitan endale “nartsissistlikku ausammast”? Igatahes püüan seda vältida.
Soovitan seda raamatut kõikidele emadele-isadele ja pedagoogidele.
Kirjutas: Malle on 9. apr 2010
at 15:34
Väga hea ja valgustav lugemine.
Kirjutas: Eva on 22. mai 2010
at 22:57
Mihkel Raud “Sinine on sinu taevas”. Meelelahutuslik ajaviiteraamat. Kõike korraga ja palju: kapo ja kripo, FSB, vasakterroristid, paremäärmuslased, plahvatused, inimröövid ja mõrvad. Loodan, et meil tegelikult taolist olukorda ei teki. Mõnus lugemine, mulle meeldis.
Kirjutas: Malle on 9. apr 2010
at 10:58
Mainimata on jäänud Mihkel Raua huumorimeel!
Kirjutas: Eva on 22. mai 2010
at 22:59
Khaled Hosseini raamat “Lohejooksja”. Lugesin raamatu läbi ühe hingetõmbega. Meile on Afganistan eelkõige maa, kus eestlased on sõdinud ja praegugi sõdivad. Afgaanidele on see vaatamata sõdadele kodu koos oma tavade, traditsioonide ja eripäraga. Seepärast on raamat kasulik lugemine ka silmaringi laiendamiseks, mõjutab arusaama Afganistanist ja afgaanidest, nende kultuurist, religioonist ja ajaloost.
“Lohejooksja” on emotsionaalne ja haarav lugu Afganistanist erinevatel aegadel – alates monarhia viimasest õitsenguaastast 70. ndatel kuni tänapäevase Talibani hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja. Raamat armastusest, sõprusest, lunastusest. Kirjutatud haaravalt, tõlge samuti hea. Hiljuti ilmus eesti keeles kirjaniku teine raamat “Tuhat hiilgavat päikest”.
Kirjutas: Malle on 31. märts 2010
at 11:00