lastele

AVALEHELE

KOOLIKIRJANDUS

SOOVITAN SÕBRALE

HEA RAAMAT

RISTSÕNA

UUED RAAMATUD

Siin tutvustame Sulle raamatuid, mis on hiljuti raamatukokku jõudnud.

 

 

Rändav kassiemme

Autor: Aino Pervik
Suurepäraste piltide ja haarava sisuga väikelasteraamat armastatud lastekirjanikult Aino Pervikult. Raamatuga tähistame Aino Perviku 80. sünnipäeva 22. aprillil.
…Üks rändav kassiemme sai aru, et kohe sünnivad talle armsad pojakesed.
Pahasti oli aga see, et rändaval kassiemmel ei olnud kodu ega pesa, kus ta pojakesed oleksid võinud sündida ja kasvada. Kassiemme pidi kiiresti leidma kodu.
Parajasti oli kevad. Linnud sebisid õhus ringi, kandsid noka vahel kõrrekesi ja ehitasid usinasti pesa. Linnud vaatavad alati välja niisuguse koha, kuhu igaüks ligi ei pääse.
Ka rändaval kassiemmel oli vaja leida hästi turvaline kodu…

Klabautermanni mure

Autor: Aino Pervik
Suure sadama kõrvalises sopis seisab vana purjelaev Pamina, mille grootmast on endale juured alla kasvatanud: grootmast õilmitseb ja kannab vilja kui pirnipuu. Pamina pardal elab vanaisa Kotermann oma perega. Vanaisa Kotermann on laevahaldjas. Kotermannil on sõber Klabautermann, kes on samuti laevahaldjas. Klabautermannil on suur mure. Mässajad on Klabautermanni laeva kapteni üksikule saarele jätnud ja laeva oma kätte haaranud. Nüüd veavad kurjategijad laeval salakaupa.

Kolmanda A kriminalistid

Autor: Ilmar Tomusk
Piia ja Mati isa sai tädilt päranduseks vana koltunud lehtedega raamatu. Kui lastel sellest raamatust koolis juttu tuleb, selgub, et tegemist on erakordselt hinnalise teosega. Raamat pannaksegi Metsatuka gümnaasiumi raamatukogus näitusele välja. Ühel saatuslikul ööl raamat varastatakse. Politseinikud ei leia kuriteopaigalt sõrmejälgi ega asitõendeid. Raamatu omanikud, kolmanda A klassi õpilased Piia ja Mati koos kaheteistkümnenda klassi Pauliga alustavad ise detektiivitööd. See aga viib neid Eestist palju kaugemale.

Kiisu reisib

Autor: Heli Illipe-Sootak ja Katrin Ehrlich
Raamatuga on kaasas paela otsas KIISU tegelaskuju, millega laps saab raamatut lugedes mängida. Sisekaanel on tasku, kuhu sisse saab Kiisu sisse panna. 2010 aastal ilmunud “Kiisu raamatule” omistasid lastekirjanduse eksperdid “HEA RAAMATU” märgi. „Kiisu raamatu“ inspiratsioonilainel kirjutet „Kiisu reisib“ viib raamatu peategelase kodukass Kiisu laia ilma rändama. Kiisule meeldib küll omas kodus toimetada, aga mõnikord tuleb selline vastupandamatu reisihimu peale, et pole muud kui seljakott selga ja teele asuda. Ja kui mõni hää sõber sääl kaugel maal ees ootamas, on reis hoopis põnevam. Võõramaised toidud ja joogid, teine keel ja kombed – iga paik on omamoodi ilus ja huvitav. Tühjade käppadega külla minna pole aga sugugi kiisulik. Kiisu moonakotis leidub alati tükike eestimaist- rukkileib või hoopis räimed. Ning kui maakerale tiir peale tehtud ja koduigatsus vaikselt hinge poeb, on küll tagumine aeg koduteele asuda. Sest koju päralejõudmine on nii iseäranis magus tunne! Võõrsil hea, kodus parem, teab Kiisu omast käpast. Kiisu reisijuttudes käib Kiisu Hiinas ja Venemaal, Antarktikas ja Gotlandil. Käib mujalgi. Rongiga, helikopteriga või purjepaadiga. Kiisu rännupaiku visualiseerivad suurepärase kompositsioonitaju, detailirohkuse ja ainuomase „käekirjaga“ Katrin Ehrlichi illustratsioonid.

Kuningas Lambapea ja Piripoti kuningriik

Autor: Tiia Selli
Ekmar silmitses end peeglist. Tema kuninglik pea oli muutunud valge krussis villaga lamba peaks. See oli kohutav! „Kuidas ma sellisena rahva ette ilmun?“ küsis ta ahastades.
Elukas itsitas: „Eks sa pead ütlema: tere, mina olen kuningas Lambapea.“
Ja nii saabki alguse põnev lugu sellest, kuidas piripotlaste kuningas Ekmar, tema naine Öfrosiine ja vangivalvur Vasja salakavala eluka Kurlumpsi küüsist kuningriiki päästavad.Tiia Selli sulest on varem ilmunud lasteraamatud „Neletriin ja Kapi-Kaarup“ ning Kass Kriibik“. „Kuningas Lambapea ja Piripoti Kuningriik“ märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2009. aasta lastejutuvõistlusel.

Laste rõõm 1

Eesti lastejutte ja luuletusi koos piltidega 1860-1980

Koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus: Ülle Väljataga, Anu Kehman

 Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega on meil sündinud suur kogumik „Laste rõõm“, kus esindatud eesti lastekirjanike ja kunstnike parimad teosed läbi aegade, kokku ca 40 kirjaniku ja 30 kunstniku looming. Teose I osas on eesti lastejutte ja luuletusi aastatest 1860–1980, iga tekst on illustreeritud just sellel tarbeks kunagi valminud joonistusega. II osa (1980–2011) valmib järgmise aasta kevadeks. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Anne Rande kirjutab raamatu tutvustuseks: „Tegime raamatut suure hoole ja armastusega. Soov oli kokku panna ahvatlev lugemis- ja vaatamisraamat, mis hellitavalt puudutaks igaüht – nii neid, kel lapsepõlv seljataga, kui neid, kel see parajasti käsil. Lugeja ees on kena valik eesti lasteraamatu pikast ja kirevast loost, mis seob põlvkondi täna, homme ja ülehomme.“

Jänku-Jussi lood 2

Jaanus Leoste, Janika Leoste

Jänku-Jussi lood on lõbusad, arendavad ja vägivallavabad jutud lastele. Asendamatu kaaslane iga väikese Jänku-Jussi sõbra raamaturiiulis, sest neid lugusid ei ole multikates avaldatud.Jänku-Jussi lood 2 jutustab jänkupoiste Jussi ja Jassi suvest maal ja linnas. Juttu tuleb heinateost, jaanipäevast, tõukeratastega sõitmisest, meres hullamisest, pärnaõite korjamisest ja kõigest toredast, mida õues koos sõprade ja vanematega korda saata! Raamatu autoriteks on Jaanus ja Janika Leoste, kes on ka www.lastekas.ee lehel 7. hooaega linastuva enam kui 300 episoodiga Jänku-Jussi internetimultikatesarja stenaristid. Kunstnik Maigi Magnuse täisillustratsioonid annavad väga tõetruult edasi suvist värvigammat.

Kurjad mehikesed

Eno Raud

Kes on Batsill? Ja kes on Nugiline? Nagu kirjanik neid nimetab, on nad kurjad mehikesed, kellele pakub lõbu laste seas haigusi levitada. Oi, nüüd sa vist küll kohkusid! Ära muretse, seda põnevat ja ühtlasi õpetlikku raamatut lugedes saadki teada, kuidas nende paharettide kurjad kavatsused nurja ajada.

Nõianeiu Nöbinina

Kristiina Kass

Nõianeiu Nöbinina on pesuehtne nõid. Aga ta pole õudne nõiamoor, vaid armas saja-aastane nõiaplika, keda teised nõiad võõristavad. Nöbinina lõpetab nõiakooli ning laia ilma minnes valib ta omale elukohaks perekond Puravike suvila, muidugi viimastelt küsimata. Kui sinna jõuavad Puravikud ise, on nende üllatus suur – nõiaga koos elades juba igav ei hakka.

Aabits

Riina Paatsi, Nerva

See on imeilusate piltide ja lõbusa tekstiga aabits, kus jätkub lugemist ja tegemist kogu perele. Lisaks tähtedele õpetatakse lastele kellaaegu ja nädalapäevi ning igapäevaseid toimetusi nagu koogi tegemine või raha lugemine. Tähtis koht on aabitsas Nerva värviõpetusel – kuidas valida ja segada erinevaid värve. Saab ka ise pilte värvida ning konksuga küsimusi lahendada. Raamatus seikleb perekond, kelle kõiki tegemisi saadavad vahvad loomad. Näiteks dinosaurused, koer nagu klaver, öökull-kullavalvur, eurokala ja rikas siga.

Jänku-Jussi lood

Kati Murutar

Jänku-Jussi lugude raamat on lõbus, arendav ja vägivallavaba jutustus lastele looduse ärkamisest ja märkamisest. Lastekas.ee Jänku-Jussi multikatest tuntud tegelased on esmakordselt kolinud internetiavarustest raamatukaante vahele, et pakkuda oma fännidele võimalust kiigata ka nende mõttemaailma ja saada osa väärtushinnangutest. Kirjanik Kati Murutari mahlakas väljendusrikkus haarab kaasa ka täiskasvanud lugeja. Mudilastel on põnev avastada täispilt lehtedelt oma lemmikuid erinevates põnevates olukordades.
Illustraator Maigi Magnus, tunnustatud noor skulptor, on hoidnud joonistused sama kergesti haaratavad ja rõõmsavärvilised, kui Jänku-Jussi multikates. Pildiraamatuna sobib raamat vanusele alates 1. eluaastast ja juturaamatuna nooremale koolieale.

Käolehm ja tibu

Kerttu Soans

Piia ja tema sõbranna lepatriinu Anni peavad aiapidu. Aias kohtuvad nad päikese ja vihmaga, Rooma paavsti ja Rohelise nõiaga. Loodus nende ümber elab ja muutub iga hetkega ning Piia püüab tal sabast kinni saada.
Väike Piia on tuttav paar aastat tagasi ilmunud sama sarja raamatust „Tere, Nööp!”. Kui eelmises raamatus uuris Piia ilma ja inimesi oma kodus, nelja seina vahel, siis nüüd on tema mängumaa palju laiem. Piia teeb tutvust asjade, nähtuste ja olenditega keset lõputut õue.

1000 mõistatust, 500 vanasõna

Tiiu Saimre

Külva head, siis kasvab head.

Mahukas kogumik on koostatud eelkõige lastele, kuid sobib uurimiseks ja seltskondlikuks meelelahutuseks kogu perele. Raamatust saab hea ülevaate eesti mõistatuste ja vanasõnade varamust. Mõistatused ja vanasõnad on teemade kaupa süstematiseeritud ja fotodega illustreeritud.

50 juttu ja luuletust väikestele sõpradele

Heiki Vilep

Heiki Vilepi juubelikogumik “50 juttu ja luuletust väikestele sõpradele” sisaldab Vilepi loomingu paremikku läbi aastate. Raamatus on 25 juttu ja 25 parimat luuletust aastatest 2001-2010.

Mõista, mõista, Leenuke

Mõista, mõista, Leenuke!“ on raamat väikelastele ja koolieelikutele, kuid avastamisrõõmu peaks siit leidma ka pisemad ja suuremad. Värviküllaste ja detailirohkete illustratsioonidega kõvakaaneline ning trükitähtedes raamat aitab rikastada lapse sõnavara ning on toredaks ajaviiteks mõistatusesõpradele. Väike Leenu vormib värssidesse mõistatused kõige tuntumatest metsloomadest, kuid tüdruku üllatuseks ei vasta vanemad sootuks nii, nagu tema mõelnud oli. Kas tõesti on suured inimesed nii rumalad ega suuda ära arvata lihtsat mõistatust hundist ja jänesest? Või on Leenul endal sellest mängust üht-teist õppida? Raamat saavutas Põlvepikuraamatu konkursil esikoha.

Rott Amadeus, supitirin ja muud keldriasukad

Siiri Laidla

Keldris elab ühe vana supitirina sees rotipere, kelle üks pesamunadest on rotipoiss Amadeus. Peale nende on keldris teisigi elanikke, kellel koos juhtub nii mõndagi ning Amadeus osutub üllatavalt musikaalseks – sellest algab suur seiklus.

Käesolev raamat saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat” III koha. Siiri Laidla on varem avaldanud mitmeid lasteraamatuid ja romaane.

Kingituseks loodud

Merle Nurms

Kõige toredam kingitus on ikka omatehtud kingitus! Raamatust leiab palju huvitavaid meisterdamisideid, kus kasutatakse selliseid põnevaid materjale nagu liiv, savi, saepuru, niit, pabermass, soolatainas, vaha ja kips. Õpetatakse, kuidas valmistada pildiraame, kujukesi, kaarte, küünlaid, ehteid ja palju muud.

Lumetrükist kartulitrükini

Kaire Tiits, Ülle Sipul

Kes meist ei ole lapsepõlves kartulist lõigatud templitega mustreid teinud või värviste näppudega paberil tippinud! Siin raamatus on kõik need vanad head ideed saanud uue kuue ja traditsioonilised materjalid uudse kasutusviisi. Tutvustatakse niiditrükki, puulehetrükki, lapitrükki, keefiritrükki, vahumullitrükki ja teisi lõbusaid tehnikaid.

Walesi muinasjutud ja muistendid

Walesi lugulaulude ja muinasjuttude suuline pärimus ulatub oletatavasti 5.–8. aastasajani pKr, kui kujunes kõmri keel. Vanemad kirjalikud pärimused on keskaegsed. Jutukogudest on tuntuim „Mabinogion“, mida sangarite järgi jagatakse nelja ossa. Sealsed jutud on pärit eelkristlikust kelti mütoloogiast ja varakeskaegsetest legendidest, kuid neis leidub paljude rahvaste lugude motiive.
Siinses valimikus on esindatud 12 muinasjuttu ja muistendit, millest kaks on pärit „Mabinogionist“ ning üks räägib müütilisest kuningas Arthurist.

Peeter ja mina

Kristiina Kass

Esimese klassi tüdruk Ingel ja tema suur vend Peeter sattuvad alailma plindrisse. Muidugi kogemata ja ilma pahade kavatsusteta. Mängutuhinas lihtsalt juhtub vahel nii, et elutuba mattub tolmukihi alla, naabritädi koeral läheb kõht lahti, naabrionule lendab sodi selga, isal murdub hammas pooleks või emale kukub tort sülle.

Kristiina Kassi naljakaid Peetri-lugusid on varem ilmunud ajakirjas Hea Laps. Need kõik ja veel mõned uued lood on nüüd selle raamatu kaante vahel.

Ühes väikeses veidras linnas

Aino Pervik

Ühes väikses veidras linnas, mille nimi on NummiPea, elas paras hulk veidraid tüüpe ja tüübikesi. Parajalt veider oli isegi NummiPea linnapea, kelle nimi oli proua KummiPea. Nummipea linnas elavad näiteks härra LugemisHull, preili RõõmuRikkuja, härrad EtteVaatlik ja TahaVaatlik, Preili JuurdeVõtlik, härra PuuPea ning paljud teised. Kõik nad on omamoodi veidrad – nagu inimesed ikka, kes meid ümbritsevad. Raamat on läbivalt illustreeritud Jüri Mildebergi illustratsioonidega.

Väike vahva vanaema

Hille Karm

Selles raamatus jutustab üks vanaema, kuidas tema oli väike. Neist lugudest ei puudu ka pisike õpetuseiva. Kes muu kui vanaema peaks kõnelema lihtsatest asjadest, mis ometi on elu põhitõed. Autor on pannud oma lood kirja mõttega, et need ärgitaksid teistes vanaemades soovi oma lapsepõlvejuhtumisi meenutada ja oma lapselastele rääkida.
Vahvad pildid on joonistanud juba suureks saanud vanaema tütar Reet Karm.

Vend Johannes

Ilmar Tomusk

Johannes ei ole välja mõeldud, nagu seda on Kalevipoeg või James Bond, ta on päriselt olemas. Johannes on tavaline 14-aastane poiss, kes elab Mustamäel tavalises 9-kordses majas koos ema, isa ja vennaga. Johannes õpib tavalises koolis, käib tavalises korvpallitrennis ja kuulab muusikat, mida 14-aastased poisid tavaliselt kuulavad. Inimesele, kes Johannest ei tunne, võib selline elu näida halli, üksluise ning igatpidi tavalisena. Kuid lähemalt vaadates on Johannese päevad täis põnevaid, naljakaid ja koguni ohtlikke sündmusi, millest mõned on sellesse raamatusse kirja pandud.
Nendel aga, kelle arust peab ühe teismelise poisi elu koosnema süngetest mõtetest, maailmavalust ning ületamatutest vastuoludest pere, kaaslaste ning õpetajatega, on võimalik „Vend Johannese“ lugemata jätmisega mitu tundi väärtuslikku aega kokku hoida.

Suur käsitööraamat lastele

Lapsed meisterdavad suurima rõõmuga – nii üksi kui isa-ema või õpetaja juhendamisel.
“Suur käsitööraamat lastele” pakub selleks huvitavaid ja praktilisi ideid, mis on illustreeritud ilusate fotode ja joonistega. Raamat on liigendatud aastaaegade kaupa. Nii saab teha munadepühadeks vahvaid munaaluseid ja korve; jõuluks huvitavaid küünlaaluseid ja kaarte; sügisel toredaid kastaniloomakesi; suvel ilusaid pärlitest ehteid ja pehmeid mänguloomi. Tõeliselt tore raamat koos meisterdamiseks.

Kass Kriibik

Tiia Selli

Tiia Selli lasteraamat räägib Kriibikust, kelle turvaline kodukassi põli saab otsa hetkel, mil ahnepäits Kriibik hüppab tänaval peatunud kalaautosse, et pisut maiustada. Auto juurde naasnud juht, kes kassipoega ei märka, lööb tagaukse pahaaimamatult kinni ning jätkab reisi.
Kriibikul algab põnev, ohtlik ja seiklusrikas elu.

„Kass Kriibik” on teine lasteraamat, mis Tiia Selli on kirjutanud. Varem on tema sulest ilmunud „Neletriin ja Kapi-Kaarup”.

Iiri muinasjutud ja muistendid

Illustreeritud kogumik üheteistkümne Iirimaalt pärit muinasjutu ja muistendiga, milles leidub nii vaprust, tarkust, unistusi kui armastust.
Kaunis, Pruun ja Värisev; Merineitsi; Jack ja seltsilised; Jack ja peremees; Kogemata jutuvestja; Küürakas Lusmore; Bedlami sepp ja haldjate võõrustaja; Punarinna pääsemine; Taluniku vastused; Owen O’Mulready unenägu; Iirimaa kuninga poeg.

Hernetont Ernestiine

Leelo Tungal

Südamlik ja rõõmus lugu hernetondist, kes peaks linnud köögiviljaaiast eemale peletama. Aga hernetont Ernestiine saab hoopis lindude suureks sõbraks.

Eesti muinasjuttude kuldraamat

Koostaja Reet Krusten

„Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on järjeks 2008. aastal ilmunud „Eesti lasteluule kuldraamatule“, mille koostas samuti Reet Krusten. „Eesti muinasjuttude kuldraamatus“ on nii läbi aegade armastatud muinasjutte, mille on kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Kõrv, Juhan Kunder, Matthias Johann Eisen, Ernst Peterson-Särgava, August Jakobson, kui ka tänapäeva kirjanike Eno Raua, Aino Perviku, Heiki Vilepi, Kalju Saaberi, Jaan Rannapi jpt loodud muinasjutte. „Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on mahukas muinasjutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register ja pealkirjade register. „Eesti muinasjuttude kuldraamatu“ on rikkalikult ja värvirõõmsalt illustreerinud Eesti parimad lasteraamatuillustraatorid.
„Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on teemade kaupa jaotatud tsükliteks:
1. Muinasjutte loomadest, lindudest ja putukatest.
2. Muinasjutte näkkidest, haldjatest ja metsavanadest.
3. Muinasjutte peretütrest ja vaeslapsest.
4. Muinasjutte ahnusest, õelusest ja rumalusest.
5. Muinasjutte vanapaganast ja igasugu paharettidest.
6. Muinasjutte kuningatütardest ja kuningapoegadest.
7. Jõulumuinasjutte.

Helmeri võlupall

Raivo Järvi

“Helmeri võlupall” on sündmustetihe muinasjutt, mille tegevustik toimub sümboolse nimega Hellamaal.
Peale peategelase papa Helmeri, kelle kasvatatud hiigelporgandi kadumine fantaasialennuka sündmusteahela põhjustab, on loos üllatav-põnevaid tegelasi, nagu kuuejalgne koer Heints, vaikiv hiiglane Herolamo, lendlohe Heimar, hiigelmadu ja teised.
Kõigist nendest tegelastest ja sellestki, miks hellamaalased papa Helmeri kangelaseks kuulutavad, loete sellest põnevast muinasjuturaamatust.

„Helmeri võlupall” on Raivo Järvi esimene lasteraamat, millele ta on ise nii teksti kirjutanud kui pildid joonistanud.

Härra Linnu lugu

Piret Raud

Piret Raua kunstnikuraamat kogu perele härra Linnust, kes ei hooli linnuelust. Ta tahab elus midagi huvitavamat korda saata. Raamatus on tähtsal kohal illustratsioonid. Piret Raua kunstnikutööd on tunnustatud ka rahvusvaheliselt, seepärast ilmub raamat ka inglise keeles “Mister Bird´s Story”

Metsaelu aabits

Kätlin Vainola,  Fred Jüssi

Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks.
Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi – kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded: kui üks putukas või linnuke kaob, läheb loomade metsaelu „sassi“.

Lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola. Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller ning kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega.

Raamat algab kevadega, mil valgus ja soojus paneb looduse tärkama. Saame teada, millised rändlinnud on esimesed kevadekuulutajad ja milline lill on esimene õitseja, õpime tundma rebase- ja jänesepoegade elu. Läbi suve, sügise ja talve liikudes saame teada, kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad.
Sügis on talvevarude kogumise aeg. Raamatust saame teada, kuidas valmistuvad talve vastu rebane, karu, kobras ja teised loomad. Saame teada, kuidas elavad talve üle need linnud, kes jäävad meile ja need loomad, kes ei maga talveund. Raamatus olevate juttude kaudu saame teada, kuidas kevadel idanema hakanud seemnest kasvab väike puu. Saame teada, kuidas määrata puu vanust ja palju muud.

Kollasel autopõrnikal läheb hästi

Aino Pervik

Kümme uut lugu autopõrnika seiklustest. Autopõrnika roolis on tema ajakirjanikust perenaine ning nagu elus ikka, satutakse vastakuti väga ootamatute olukordadega. Autopõrnikas kohtub välismaa presidendi ja tema abikaasaga, satub peaaegu “Aktuaalsesse kaamerasse”, aitab koolibussi, käib rokk-kontserdil, näeb pealt õnnelikku õnnetust ja saab omale “talvesaapad”. Nooremad lugejad leiavad nendest lugudest nii mõndagi õpetlikku ja mõtlemapanevat

Valge kaelkirjak

Lauren St Johnn

valgekaelkirjak

See südamlik ja liigutav lugu on täis soojust, müstikat, seiklusi ning metsikut Aafrika loodust. Hulganisti lastekirjanduse auhindu võitnud ning kogu maailmas palju lugejaid leidnud raamat räägib loo üheteistaastasest Martine’ist, kes pärast orvuks jäämist saadetakse elama Aafrikasse, loomade kaitsealale.

Lisaks kurjale vanaemale – kellest tüdrukul seni aimugi polnud – tervitavad Martine’i Aafrikas ka pahatahtlikud klassikaaslased, kahtlased kaitseala elanikud ning kuhjaga õnnetuid tundeid, saladusi ja müstikat. Eriti jääb Martine’i kummitama legend ühest valgest kaelkirjakust, keda ometi keegi oma silmaga näinud pole. Räägitakse aga, et tegu on kõige haruldasema ja maagilisema loomaga terves maailmas. Ja ühel ööl näebki Martine aknast keset kaitseala seisvat valget kaelkirjakut, kes vaatab talle otse silma…

Oh sind tüdrukut

Viiu Härmohsindtydrukut

”Oh sind tüdrukut” on omapärane elu- või ridajutt, nagu kirjanik seda on nimetanud.

Lugu algab väikesest tüdrukust, kes kasvab kenaks neiuks. Ta kohtab toredat noormeest, neist saavad mees ja naine ning neile sünnib tütar. Tüdrukuke on nüüd ema.

Kuna see on ridajutt, siis sellel emal sünnib omakorda pisike tüdruk, kellest… Ja nii edasi.

Lugu lõpeb sugupuu kirjeldamisega, sest elujutu tegelasi saab lõpuks nii palju, et nad võivad segi minna. Siis aitab sugupuu, mille oksaharudele kõik nimed kirja saab panna.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.